Eestis talendipuudust tunnetava või välisriikidesse laieneda sooviva ettevõtja jaoks on välismaal tööjõu värbamise ning multikultuurse töökeskkonna loomine strateegiline otsus. Tark juht kaardistab riskid ja teeb teadlikud valikud, arutlevad Soraineni tööõiguse valdkonna juht Pirkko-Liis Harkmaa ja Veriffi juriidilise osakonna juht Ulla Helm saates „Soraineni sagedus“.
„Veriff tunnetas talendipuudust Eestis toote ja insenerilahenduste valdkonnas 2021. aastal. Tegime eeltööd ja leidsime, et õige koht, kuhu asutada oma tech hub on Barcelona. Kuna tegemist on Euroopa Liiduga, siis tööõiguse valdkonnas väga suuri üllatusi sealt tulnud ei ole, erinevalt Brasiiliast, kus on tulnud tegelda meie jaoks harjumuspäratu tööõiguse küsimuste komboga. Mõlemas riigis toimetamine on meie jaoks olnud õige otsus – lisaks tegutseme välisriikidest veel USA ja UKs“, selgitab Helm.
„Tööjõumahukamate ettevõtete asutamisel üllatutakse selles osas enamasti harvem, kuid 2—3 inimese töölevõtmisel välisriigis kiputakse päris tihti unustama, et Eesti tööõigus seal ei kehti,“ paneb Harkmaa juhtidele südamele. „Töölepingu lõpetamine on näiteks paljudes riikides tunduvalt kallim ja keerulisem kui Eestis – kallimad on nii vaidlused kui ka hüvitised, mida töötajale maksta tuleb. Hüvitise suurus võib sõltuda muu hulgas ka sellest, mitu aastat tööandja juures töötatud ollakse. Tööõiguse küsimused on selgelt seotud riskide juhtimisega,“ rõhutab ta.
Kolm võimalust välismaal tööjõu kasutamiseks – igal omad riskid
Piiriüleses äris on sisuliselt kolm võimalust tööjõu kasutamiseks: töötajate värbamine, vahemehe ehk registrijärgse ehk lepingulise tööandja (inglise keeles tuntud kui Employer of Record teenuse osutaja, tegemist tööjõurendilaadse lepingulise suhtega) ja iseseisva teenuse osutaja kasutamine. Igaühega kaasnevad omad riskid ja eelised. Kõige riskantsemaks peavad Helm ja Harkmaa viimast varianti.
„Kiire turule sisenemise strateegia puhul kasutame me Employer of Record teenust. Kuid üldiselt püüame me võimalikult palju töötajaid värvata oma ettevõttesse, et hoida töö tulemusi, intellektuaalset omandit ja muid olulisi aspekte oma kontrolli all,“ selgitab Helm.
Harkmaa kinnitab, et Employer of Record teenus on väga hea katsetamaks turule sisenemist. „Mõnes riigis saab seda teenust küll ainult ajutiste töötajate värbamiseks kasutada ja lisaks võivad kohalduda ka muud tingimused. Vastasel korral on risk, et suhe võidakse ümber kvalifitseerida töösuhteks, misjärel kohalduvad kohe ka vastavad maksud ja muud nõuded,“ hoiatab vandeadvokaat.
Intellektuaalse omandi kaitse ja maksudega seotud riske peavad mõlemad eksperdid kõige suuremaks iseseisva teenuse osutaja värbamisel.
„IT-ettevõttele on intellektuaalne omand strateegiline A ja O ja seepärast tuleb seda ka hoolega kaitsta. Seda tuleb teha algusest peale õigesti. Sama on ärisaladuse kaitse ja konkurentsikeeluga. Kolmiksuhteid (st värbamist läbi Employer of Record teenuse osutaja ja oma äriühingu kaudu tegutsevat iseseisvat teenuse osutajat) kasutades võib konkurentsikeelu panemine töö tegijale olla keeruline, samuti tuleb arvestada, et intellektuaalse omandi õigused tuleb lepinguga eraldi kaitsta,“ märgib Harkmaa.
Kiire laienemise võlud ja valud: Brasiilias ei pääse töötajad karnevali tõttu kontorisse
Helm soovitab piiriülest laienemist planeerival ettevõtjal endale selgeks teha, kas tahetakse laieneda aeglaselt ja turvaliselt – mis nõuab palju raha, aega ja muid ressursse – või on tarvis tegutseda kiiresti ja juhtkond teadvustab endale, et kiirus tähendab ka suuremaid riske. Veriff tegi Brasiiliasse laienedes korraliku eeltöö, aga kõigiks üllatusteks poldud siiski valmis. „Seal on ametiühingutel päris suur jõud ja mõju. Ametiühingute puhul tuleb olla piinlikult täpne: kuidas arvestada palkasid, ületunde, puhkuseid jne. Markantsemad näited Euroopa Liitu kuuluva Eesti ettevõtja jaoks on 13. palk; tervise ülevaatus nii töölevõtmisel, töötamise ajal kui ka töölepingu lõppemisel; toidu voucherid, taksokaardid,“ loetleb Helm. „Kui esialgne analüüs võib näidata, et tööjõukulud on päris odavad, siis kõikide soodustustega koos võivad need kerkida ootamatult kõrgele,“ rõhutab ta põhjaliku eeltöö olulisust õige otsuse langetamisel.
„Teine huvitav õppetund oli seotud otsusega avada kontor kõige prestiižsemal São Paulo tänaval. Selgus, et seal toimusid kõik peamised karnevalid ja pidustused ning töötajad ei pääse päris mitmel päeval aastas kontorisse. Veriffil on õnneks kodukontoris töötamine igati toetatud ja suurt probleemi sellest ei tulnud,“ jagab Helm teist ootamatut kogemust Brasiilias kontori asutamisest.
Harkmaa kinnitusel tekib enamik arusaamatusi ja konflikte töökohal inimeste omavahelisest suhtlusest, mitte juriidikast, ning sellest, kuidas neid probleeme osatakse ennetada ja lahendada. „Kui usaldust ei ole, siis suhe ei suju. Juht peab töösuhteid rohkem individualiseerima. Kõige suuremad lahkhelid tekivad sellest, et eeldatakse, et kõik mõistavad ja mäletavad asju ühtmoodi. Seetõttu on oluline, et juht saadaks pärast olulist nt tagasisidevestlust e-kirja, kus toob välja, millest räägiti ja milles kokku lepiti ning palub töötajal kirjaliku vastusega kinnitada, et juhi tunnetus vestluse sisust on ka töötaja seisukohalt täpne,“ toob Harkmaa välja parima praktika, mille järgimine aitab juhil hilisemaid probleeme ennetada.
Aprillikuu „Soraineni sageduse“ saates arutleme välismaal töötajate värbamise, tööjõurenditeenuse ja iseseisva teenuse osutaja kasutamise ning seotud riskide ja muude töösuhetega seotud strateegiliste küsimuste üle. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen advokaadid Helery Maidlas ja Mario Sõrm. Saatekülalised on globaalse veebipõhiseid isikusamasuse tuvastamise teenuseid pakkuva ettevõte Veriff juriidilise osakonna juht Ulla Helm ja Soraineni tööõiguse valdkonna juht Pirkko-Liis Harkmaa.
Teemat „Välismaise talendi palkamine ilma õiguslike riskideta“ käsitletakse lähemalt koos muude pakiliste tööõiguse valdkonda puudutavate küsimustega Soraineni tööõiguse ja -vaidluste veebiseminaril, mida saab järele vaadata siit.
