Meie vandeadvokaat Elina Lumiste kirjutab koos psühholoogia doktorant Katariina Kliitiga sellest, miks on NIMBY (not in my back yard) gruppi kuuluvad inimesed tuuleenergeetika projektide vastu.

Kaasamise ajastus, eesmärgipärasus ja efektiivsus mõjutavad vastupanu ületamist

Menetluspraktikas on viimastel aastatel enam esile kerkinud vastupanu erinevate arendusprojektide suhtes, olles esiplaanil nii uute energeetika, infrastruktuuri kui ka tehaste loomise puhul. Sellist käitumist on sageli nimetatud NIMBY-ks, mis on akronüüm väljendist not in my back yard (mitte minu koduhoovis). Lumiste ja Kliit käsitlevad oma artiklis NIMBY-t eelkõige tuuleenergeetika projektidest lähtudes.

NIMBY mõistet sageli väärkasutatakse, asetades kõik vastupanu väljendajad NIMBY gruppi. NIMBY gruppi kuuluv inimene ei väljenda üldist vastupanu tuuleenergeetikale, vaid vastupidi: ta pooldab seda, kuid on vastu tuulepargi olulisse kohta rajamisele. Sageli peetakse vastuseisu egoistlikest motiividest tulenevaks, kuid vastuseis võib olla kantud mitmest põhjusest: üldisest vastuseisust kõige suhtes, oluliste lähedaste negatiivsest hoiakust, keskkonnahoiakutest, poliitilisest hoiakutest, vähesest usaldusest kohaliku omavalitsuse või arendaja suhtes, kuid ka ebaõnnestunud kaasamisest.

Saa artiklist teada, miks võib kaasamisel ja kaasamisel olla suur erinevus ja kuidas muuta kogu protsess sujuvamaks.