“Mäletatavasti leiti numbrituvastuskaamerate, superandmebaasi ja täitmisregistri kaudu võõrastel pangakontodel kolamise õigustuseks, et ausal ei ole ju midagi karta. Ausalt arvasin, et sellega piirdubki,” kirjutab meie vandeadvokaat ja endine õiguskantsler Allar Jõks Postimehes.
Terviseandmed mõne kliki kaugusel
Nüüd selgus, et meie kõigi delikaatsemad terviseandmed on vaid mõne kliki kaugusel. Sotsiaalministeeriumi allasutusest TEHIK on võimalik lõdva randmega süüteomenetlejast ametnikel saada juurdepääs isikute terviseandmetele. Piisab vaid viitest (fiktiivsele) kriminaalasja numbrile.
TEHIK kinnitab, et nemad esitatavate taotluste põhjendatust kontrollida ei saa. Sotsiaalministeerium laulab sama laulu. Andmesubjektile ka loomulikult keegi ei pea teatama, et tema andmeid vaadati.
Politsei ja prokuratuur kinnitavad, et nad pole kasutanud võimalust TEHIKust terviseandmeid saada. Kas me saame seda usaldada olukorras, kus turvavõrk ehk järelevalve TEHIKust terviseandmete väljastamise üle puudub?
Kus on järelevalve?
Sellise kindluse annaks teenistuslik järelevalve (audit). Minister Karmen Joller, kas teenistuslik järelevalve on juba algatatud?
Kaaluda tasuks ka riigikogus uurimis- või probleemkomisjoni loomist, mis võtaks tervikuna ette küsimuse, kui hästi on Eestis tagatud privaatsusõiguste kaitse. Tegemist pole enam pelgalt üksikküsimusega, vaid mustriga.
Riigi ja erasektori erinev kohtlemine
Tundub silmakirjalik, et andmekaitse inspektsioon kohtleb karmilt eraõiguslikke isikuid väiksemagi andmelekke pärast. Ja riigipoolset andmete kuritarvitamist eiratakse või õigustatakse väitega, et ausal ei ole karta midagi.
Siin on ka õiguskuulekuse ja õigluse vaatenurk. Tundub silmakirjalik, et andmekaitse inspektsioon kohtleb karmilt eraõiguslikke isikuid väiksemagi andmelekke pärast. Ja riigipoolset andmete kuritarvitamist eiratakse või õigustatakse väitega, et ausal ei ole karta midagi.
Vabadus, väärikus ja vastutus
Kandideerisin 2016. aasta presidendivalimistel. Vabadusest, väärikusest, vastutusest – need olid märksõnad, millega oma kampaania raamistasin. Just neist oli toona puudu. Kas ma eksin väites, et kõike seda on nüüd veelgi vähem kui kümne aasta eest?
Sügisel valitakse Eestile president. Vabariigi presidendil on mitu nägu. Põhiseaduse kaitsja – eeskätt väärtuskogumi, mitte pelgalt seadusetähe tehnilise lugemise mõttes. Samuti kitsaskohtadele osundaja, n-ö prožektori suunaja. Soovin valitavale presidendile julgust ja tarkust olla eestvedaja aruteludes, mis annaks kindluse, et Eesti on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Just sellises järjekorras on põhiseaduse preambulis kirjas.
Millisest riigist me unistasime?
Loomulikult võib ka mitte midagi teha ja veenda avalikkust, et kõik on parimas korras ja advokaadid reageerivad järjekordselt üle. Ka nii võib, aga sel juhul ei tasuks imestada, kui üha rohkem inimesi avastab, et iseseisvuse taastamisel unistasime hoopis teistsugusest riigist.
Vabast, väärikast, vastutustundlikust.
