-
Albert Linntam: Venemaaga lepingu lõpetamine lapiks olulise seaduseaugu
Meie vandeadvokaat Albert Linntam kirjutas Delfi Ärilehes artikli 1993. aastal Venemaaga sõlmitud õigusabilepingu lõpetamise teemal. Linntami sõnul on lepinguga kaasnenud praktilisi probleeme arvestades justiitsministri initsiatiiv õigusabileping lõpetada tervitatav. “Riigiga, milles vohab õiguslik nihilism, ei ole mõtet jätkata ajast ja arust õigusabilepingut, mida on nagunii tegelikult järginud ainult üks osapool. Eriti kui see seab ohtu selle […]
-
Riigikohus jättis jõusse Tallinna Ringkonnakohtu otsuse, millega tunnistati alusetuks ligi 60 miljoni euro eest nõudeid Saaremaa Laevakompanii vastu
Vaidlus on tänaseks läbinud kolm kohtuastet ning otsus on lõplik (Riigikohtu lahend jõustus eile). 2018. aastal alguse saanud vaidluses esitasid hagejad Saaremaa Laevakompanii (SLK) vastu nõudeid kompromissilepingu üksikute punktide tagasivõtmiseks, väites, et need kahjustavad SLK võlausaldajate huve. Kohus leidis, et kompromissilepingu üksikuid alapunkte pole võimalik tühistada eraldiseisvalt teistest kompromissilepingu alapunktidest ja esitatud nõuded on alusetud. […]
-
Vaenukõne seadus avalikus kohas nõmetsejat ei karista
Meie partner, vandeadvokaat Carri Ginter ja jurist Maarika Maripuu töötasid “vaenukõne seaduse” eelnõu valvsalt läbi ja kinnitavad, et sel korral ajab riik õiget asja. Eelnõu on muudetud nutikaks ja karistada saab vaid julgeolekut ohustava vaenukõne eest. Näiteks ei liigituks Eestis kuriteoks mujal Euroopas trahve kaasa toonud näited, kus austerlane aias muru niites ja joodeldades moslemitest […]
-
Miks on Eestil kehtiv õigusabileping terroristliku Venemaaga?
Meie partner, vandeadvokaat Norman Aas kommenteeris Eesti Päevalehele kummalist olukorda, kus Riigikogu on Venemaa kuulutanud terroristlikuks riigiks, kuid Eestil on endiselt Moskva režiimiga kehtiv õigusabileping. Aasa sõnul tähendab see leping praktikas seda, et Eesti kohtud peavad Venemaa kohtuotsuseid tunnustama. Samas pole lepingupartneri kohtusüsteemi saanud juba 15 aastat usaldada. “Venemaa on Euroopa Nõukogust ja Euroopa inimõiguste […]
-
Uued kohustused suuremahulistele riigihangetele ja rahandusministeeriumi strateegiamuudatused
Kolmandate riikide subsiidiumite määrus toob suuremahuliste riigihangete puhul uusi kohustusi Eelmise aasta lõpus võttis Euroopa Liit vastu määruse 2022/2560. See näeb riigihangete puhul, mille eeldatav maksumus ületab 250 miljonit eurot, pakkujatele ette kohustuse teavitada hankijaid kolmandatest riikidest saadud rahalise toetuse kohta ja hankijatele ette kohustuse teatud toetuste kohta Euroopa Komisjoni teavitada. Kui pakkuja ja temaga […]