-
Retel ja Sõrm: koleda asfaldi asendamine kena kivisillutisega võib viia kohtusse
Linnaruum on üha enam ka juriidiline ruum, kus esteetika ja funktsionaalsus peavad käima käsikäes õigusliku korrektsusega, kirjutavad meie kinnisvara- ja ehitusõiguse ekspert Britta Retel ning riigihangete ekspert Mario Sõrm Äripäevas. Kaasaegsete ja silmapaistvate linnaruumilahenduste eesmärk on alati üks – muuta linnakeskkond atraktiivsemaks ja kasutajasõbralikumaks. Samas on mitme hiljutise projektiga kaasnenud õigusvaidlusi, mis tulenevad lahenduste uudsusest […]
-
Britta Retel: tahad ehitada looduslikule alale? Uus määrus seab piiranguid – ka väljaspool kaitsealasid
Eelmise aasta juunis vastu võetud Euroopa Liidu looduse taastamise määrus tähistab uut suunda keskkonnapoliitikas. Eesmärk on taastada juba aastaks 2030 vähemalt 20% ELi maismaa- ja merealadest. Kuigi fookus on juba kahjustatud looduslike alade taastamisel, mõjutab määrus otseselt ka arendusprojektide kavandamist ja elluviimist, kirjutab meie nõunik Britta Retel Delfi Ärilehes. Lühidalt, kui arendusprojekt ohustab olulist ökosüsteemi, […]
-
Eksperdid: õiguskantsleri taotlus võib muuta Tallinna arendusprojektide rahastamise mudelit
Õiguskantsler esitas riigikohtule taotluse tunnistada kehtetuks Tallinna linna avalike ehitiste rahastamise määruse säte, mille alusel küsib linn arendajatelt arendusprojektide eest täiendavat tasu. Sellest, mida see tähendab, kirjutavad Delfi Ärilehes meie nõunik Britta Retel ja advokaat Anu Liinsoo. Taotluse keskmes on küsimus, kas Tallinna linn võib nõuda arendajatelt avaliku taristu rahastamist projekteerimistingimuste või ehitusloa saamise eeltingimusena. […]
-
Britta Retel: kuus õiguslikku vasturelva tuuliku–turistide obstruktsioonile
Meie vandeadvokaat Britta Retel pakkus Eesti Päevalehes avaldatud arvamusloos välja kuus õiguslikku vasturelva tuulikuvastaste obstruktsioonile. Tuuleparkide ümber käivitunud sõda ilmestab uut etappi planeerimises. Tuuleparkide menetlusi takistatakse vahendeid valimata. Avalikud arutelud on koordineerimata palaganid, kus kehastatakse surma ning ähvardatakse elanikke tuulikutest tingitud ravimatute tõbedega. Vallavõimule saadetakse tehisaru poolt genereeritud küsimusi, mis ei seondu kohalike oludega ning […]
-
Eesti ootab hundivaidlustes Euroopa Kohtu juhiseid
Ajakirjanduses on viimasel ajal tähelepanu pälvinud hundijahi vaidlus: ühel pool on oma karja pärast muretsevad loomakasvatajad, teisel pool huntide arvukuse pärast muretsev MTÜ Eesti Suurkiskjad, kelle kaebuse peale on hundijaht Eestis teadmata ajaks seisma pandud. Hundijahi diskussioonis on loomakasvatajate suust kõlanud tihti küsimus, kes vastutab tekkinud kahjude eest ja kas hundijahi peatanud MTÜ kompenseerib kahju, […]