-
Menetluses olev uus looduskaitseseaduse eelnõu näeb ebaproportsionaalselt suure ohuna pesitsevatele lindudele metsandust. Seame metsandusele karmimaid reegleid kui enamus naaberriike ega muretse seejuures teiste võimalike ohtude pärast. Looduskaitseseadus keelab looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise ja kahjustamise või pesade kõrvaldamise, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Nüüd on menetluses uus looduskaitseseaduse eelnõu, mis näeb […]
-
Väljaanded / Britta Retel, Kaspar Endrikson / Äripäev
Vaatamata sellele, et riik on kehtestanud planeeringu, mis pidi looma selguse meretuuleparkide rajamiseks sobilike alade ja reeglite osas, keeldub riik kehtiva planeeringu rakendamisest. Ametiasutustel on meelest läinud, et seaduse järgi on planeering siduv kõigile, sealhulgas ametiasutustele endile, kirjutavad meie vandeadvokaadid Britta Retel ja Kaspar Endrikson Äripäevas. 2022. aasta mais kehtestas valitsus Eesti mereala planeeringu. Planeeringu […]
-
Kaitsealuste liikide ümberasustamise otsused peaksid olema kontrollitavad, kirjutab advokaadibüroo Sorainen keskkonnaõiguse valdkonna ekspert, vandeadvokaat Britta Retel. Eelmisel nädalal avaldas Äripäev loo sellest, et Merko suhtes on algatatud kriminaalmenetlus põhjusel, et Lahekalda elukvartali ehitustegevuse käigus on väidetavalt tekitatud olulises ulatuses kahju kaitsealusele liigile. Üks alpi nurmika leiukoht leidis ehitusele ette jäädes lõpu.
-
Praegu käib raiemahtude suurendamise üle terav vaidlus, kuid tegelikult on lood kohaliku ressursi kasutuselevõtmiseks vajalike mahtude suurendamisega hoopis tumedamad, kirjutab meie vandeadvokaat ja keskkonnaõiguse ekspert Britta Retel Ärilehes. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt on teinud keskkonnaministeeriumile ettepaneku ajutiselt suurendada raiemahtu, et leevendada Venemaa sõjategevusest ja kaasnenud sanktsioonidest ning ebakindlusest tingitud toorainete puudust Eesti tööstusettevõtetele. ,,See […]
-
Meie vandeadvokaat Britta Retel käis LHV podcastis rääkimas toiduraiskamisest. Kevadel tutvustas Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI) Eestis tekkivate toidujäätmete ja toidukadude kohta tehtud uuringu tulemusi, millest selgus, et keskmiselt viskavad Eesti pered aastas prügikasti 180-220 euro eest toitu. Kokku läheb Eestis aastas raisku 164 miljoni euro eest toitu, mis teeb kokku 167 tuhat tonni toidujäätmeid. […]