-
Töölepingu seaduse muudatused suurendavad paindlikkust
Hiljuti võeti vastu töölepingu seaduse muutmise seadus, mille tulemusena muu hulgas saavad tööandjad sõlmida järjestikuseid lühiajalisi töölepinguid töötuna arvel olevate isikutega ning osadele töötajatele muutub paindlikumaks valveaja ja tööaja korraldus. Meie vandeadvokaat Pirkko-Liis Harkmaa ja jurist Hanna-Elise Rähni tõid portaalis rup.ee välja olulisemad muudatused, mis puudutavad ajutiselt töötamist, valveaja ja tööaja korraldust ja iseseisva otsustuspädevusega […]
-
Töötingimused muutuvad läbipaistvamaks
1. augustist muutusid töötingimused läbipaistvamaks. Muudatuste aluseks olev direktiiv on tehtud kogu EL-i üleselt ning viimati tehti selliseid muudatusi 30 aastat tagasi. Meie nõunik ja tööõiguse ekspert Pirkko-Liis Harkmaa selgitas muudatusi Seitsmestes uudistes lähemalt. ,,Tulid juurde mõned täiendavad kohustused – näiteks peab tööandja nüüd teada andma, kuhu makse makstakse ja mida selle maksuraha eest saab, […]
-
Meditsiin ja tervishoid: fookuses töötervishoid
Valdava osa elanikkonna jaoks on töötervishoiuarst peamine (kui mitte ainus) kokkupuude regulaarse tervisekontrolliga. Riigikogus menetluses olev töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise eelnõu lubab loota, et õigusruum liigub sammu lähemale terve töökeskkonna kujundamise eesmärgile, kuid pikk tee on veel minna. Tööandjatele seatud rahaliste panuste limiidid ning töötervishoiuarstile seatud piirangud terviseandmete töötlemisel ei luba tööealisel elanikkonnal paraku […]
-
Mida peab arvestama välismaalase töölevõtmisel?
Kolmandatest riikidest pärit välismaalaste töölevõtmine on Eestis hoogustunud. Ühest küljest tõukavad seda trendi tagant tööturule jõudnud Ukraina sõjapõgenikud, kuid teisest küljest on Eestis sektoreid, kus tööjõu nappus on suur ning Eestist sobivaid töötajad keerukas leida. Mitteresidendist töötaja töölevõtmisel peavad tööandjad aga arvestama erinevate asjaoludega nii immigratsiooni-, töö- kui ka maksuõiguse aspektist. Tööle asumiseks on vaja […]
-
Töötaja puudulik eesti keele oskus võib teatud puhkudel tuua trahvi tööandjale
Puudulik eesti keele oskus tekitab töösuhtes vaidlusi ja osa jõuavad ka kohtusse, kirjutas EPLis meie vandeadvokaat Pirkko-Liis Harkmaa. Töötaja töölevõtmisel on tööandjal õigus kehtestada nõuded, millele pakutaval töökohal töötav töötaja peab vastama. Selliste nõuete hulka võivad kuuluda ka keelenõuded ja seda nii võõrkeelte kui ka eesti keele osas. Teatud töökohtade puhul on aga ette nähtud […]