„Kui algas Ukraina sõda, kohtusin kolleegide-sõpradega kõigis kolmes Balti riigis ja sain aru, kui mures inimesed on,“ rääkis meie büroo asutaja ja Soome reservohvitser Aku Sorainen Delfi saates „Eriväelase jutud“. „Nad arutlesid, kas peaks ostma korteri Hispaaniasse või Portugali. Sellist vestlust pole ma Soomes kunagi kuulnud.“
„Ma sain siis aru, kui suur on inimeste ärevus ja kuidas see meie traagilise ajalooga ühendub. Nad on juba kogenud seda, mida Vene okupatsioon tähendab, ja teist korda seda kogeda ei taha. Sel korral on nad valmis põgenema ja pigem varem kui hiljem,“ rääkis Sorainen militaar-podcastis. „Aga see on väga ohtlik mentaliteet,“ lisas ta.
„Kui meil märkimisväärne osa elanikest põgeneks, siis kuidas saame loota selle peale, et keegi NATO-st tuleb meid kaitsma? Nagu Kaitseväe juhataja on öelnud, siis vähemalt sama oluline kui varustus ja relvastus on meie kaitsetahe,“ sõnas Sorainen.
Relvaseadust tuleks muuta inimlikumaks
Samas kaitsetahtest üksi tema sõnul ei piisa. „Turvaliselt relvast laskmise oskus on number üks. See on esimene samm selles suunas, et õppida teisi sõjalisi oskusi.“
Seetõttu on Aku Sorainen koos kolleegiga koostanud mahuka relvaseaduse muudatuste paketi, mille eesmärgiks on muuta relvaloa taotlemise ja relva omamisega seotud protsesse inimlikumaks ja vähendada bürokraatiat.
Näiteks võiks relvaloa taotleja psühholoogilise testi läbi viia perearst. Nii saaks vältida ka ajakirjandusest läbi käinud olukordi, kus psühholoogide nappusest tingitud pikad järjekorrad saavad relvaloa taotlemisel või pikendamisel saatuslikuks.
Lisaks võiks vandeadvokaadi hinnangul anda politseile rohkem kaalutlusruumi relvaloa peatamise ja tühistamise osas. Näiteks ei pea võtma relvaluba ära sportlaskurilt, kes mistahes põhjusel igal aastal võistlustel ei osale. Samuti tundub ebaloogiline jääknähtudega autojuhilt relvaloa äravõtmine, jättes talle samas auto juhtimise õiguse alles.
Sorainen soovib parandada ka laskmise harrastamise võimalusi. Kui täna on politsei võtnud seisukoha, et enese ja oma vara kaitseks piisab inimesele ühest relvast, siis tulevikus võiks olla lihtsam omada ka teist relva. Nii saaks inimesel olla kodus näiteks üks suurem relv enesekaitseks ja väiksem relv laskmise harjutamiseks.
Üldsegi peab Eestis harrastuslaskur käima regulaarselt võistlustel, kuid Soomes võib relvaomanik laskmisega ka harva ja hobikorras tegeleda. „Minu arvates võib relvast laskmine olla hea tegevus ka lihtsalt mõtete puhastamiseks, mitte ainult teistega võistlemiseks,“ ütles meie vanempartner.
Üheks oluliseks Soraineni välja pakutud ideeks on lasketiirude arvu suurendamine. „1939. aastal oli Eestis tuhat lasketiiru. Täna on neid 111. Meil oleks hädasti lasketiire juurde vaja. Võiksime alustada sellest, et maaomaniku loal võib turvaliselt piiratud ulatuses lasta. Täna ei tohi jahimehed isegi metsas papitüki suunas sihtides sihikut paika seada, vaid peavad selleks minema lasketiiru.“
Taoline ülereguleerimine ja „surnuks menetlemine“ võib Soraineni sõnul viia selleni, et suurim oht jääb menetlemata.
Bürokraatia pidurdab riigikaitseprojekte
Küsimusele, kas Eesti õigusruum on sõjaolukorraks valmis vastas Sorainen eitavalt. „Bürokraatia pidurdab meil mitmes valdkonnas tegevust. Me näeme, kuivõrd üle kivide ja kändude läheb Nursipalu harjutusväljaku menetlemine. Kuidas Pärnu kaitsetööstuse pargi puhul endiselt menetletakse kaebusi. See on väga kurb. Ka energiakriisi ajal ei saa tuuleparke püstitatud, kuna menetletakse kaebusi.“
Vanempartneri sõnul tuleks lahenduse leidmiseks vaadata Taani suunas, kus on vastuvõtmisel seadus, mis annab kaitseministrile riigikaitselise tähtsusega projektide rajamiseks erakorralised volitused. „Ta sõidab oma otsusega kaebustest lihtsalt üle. Kaebused ei tohi protsessi pidurdada: neid menetletakse hiljem, aga ehitus juba käib.“
Samuti paistab silma Leedu, kes andis eelmisel aastal Rheinmetallile rohelise tule tehase ehitamiseks, öeldes, et pärast organiseerime ehitusload. „See on näide otsustuskindlusest,“ ütles Sorainen, kelle sõnul Eestil kahjuks taoline omadus ja riski võtmise julgus puudub.
Kuula saatest lähemalt, milline on Soraineni välja pakutud ideede elluviimise ajaraam ja kuidas Eesti riik saaks aidata meie kaitsetööstust käima tõmmata.
