Hasartmängumaksu seaduse muutmisega kaasnenud segadus, kus detsembris riigikogus vastu võetud seadusest kadus kellelegi märkamata veebikasiinode maksustamine, annab tunnistust süsteemsest veast Eesti õigusloomes, rääkis meie partner ja endine õiguskantsler Allar Jõks „Terevisioonis“. Tema sõnul tuleks kindlaks teha, kuidas konkreetne viga seadusesse tekkis.

„Öeldakse, et õnnetus ei hüüa tulles. Aga see õnnetus tegelikult hüüdis tulles, sest see, mis hasartmängumaksu seadusega juhtus, on tegelikult märk süsteemsest veast, mis on meie poliitilisse kultuuri ja seaduse tegemise tehnoloogiasse sisse kirjutatud,“ ütles Jõks.

Süsteemne viga seisneb tema hinnangul selles, et Eesti poliitiline kultuur ja seaduste tegemise loogika on kantud tunnetusest, et koalitsioonileping on tähtsam kui hea õigusloome tava.

„Ja see ei puuduta ainult praegust koalitsiooni, see on olnud viis aastat tagasi, kümme aastat tagasi ja see viib sellise maailmalõpu meeleoluni, et kui me seda eelnõu kohe kiiresti kahe nädala, kahe kuu jooksul vastu ei võta, siis on maailma lõpp. Mis tähendab seda, et kõik kontrollimehhanismid kaovad ära, opositsioon lülitatakse tasa, nende märkusi ei arvestata ja see on praegu tulemus – ime, et ta alles nii hilja tuli,“ rääkis Jõks.

Samas olukorras, kus riigikogu liikmete enamus ei saa aru riigieelarve seadusest, võib neid vigu olla veel palju rohkem, lisas ta.

Vaja on põhjalikku uurimist

Saates tunnistas Jõks, et sooviks teada, kuidas ikkagi praegune viga seadusesse tekkis, sest see ei saanud tema hinnangul olla inimlik viga.

„Selle asemel, et numbrit muuta, kirjutati ühte teise sama seaduse sättesse sisse sõna osavusmäng, millest järeldus siis, et maksustatakse ainult osavusmänge, mitte õnnemänge. Ehk seda sõna osavusmäng ei olnud vaja üldse sinna sisse kirjutada, mis viib tegelikult selle küsimuseni, et see ei saanud olla inimlik viga. Ütleme, et koma muutub – on inimlik viga, kolme asemel kirjutad neli – võib-olla ka. Aga kui see muudatus on sellisel kujul kirjutatud, siis see tekitab väga palju küsimusi,“ ütles ta.

Meie partner rõhutas, et teda ei huvita nii palju, kes on süüdi, vaid see, miks selline viga sai tekkida ja kuidas vältida, et tulevikus selliseid vigu ei tehtaks ning selleks on vaja läbi viia põhjalik uurimine.

Loe, kuidas on vea tekkega seotud ülereguleerimine ja ka opositsioon, täispikast artiklist.

Loe Allari samateemalisi arvamuslugusid Delfist, Postimehest ja Õhtulehest.