Riigikohtu hiljutine otsus täpsustab olulisel määral, millistel tingimustel võivad õiguskaitseasutused kriminaalmenetluses inimese e-kirjadele ligi pääseda. Kohus leidis, et prokuratuur ei saanud e-postiteenuse pakkujalt nõuda välja inimese e-posti sisu ilma kohtu loata. Lubamatu oli ka kogu e-postkasti sisu väljanõudmine, ilma et oleks päringu ulatust piiratud näiteks kahtlustuse ajaperioodiga.
Meie vandeadvokaat Carri Ginter märkis Postimehes ilmunud artiklis, et otsus kinnitab põhimõtet, mille üle on juristid juba aastaid vaielnud: asjaolu, et andmed on olemas või tehniliselt kättesaadavad, ei anna riigile automaatselt õigust neile ligi pääseda.
„Õigusriigis ei ole keskne küsimus see, kas andmeid on võimalik kätte saada. Keskne küsimus on, kes otsustab, millal neid tohib kätte saada“
Ginter rõhutas, et mugavus ei saa olla põhiõiguste piiramisel määrav argument. Tema sõnul on oluline tagada kontroll selle üle, kuidas ja millistel alustel riik inimeste isikuandmeid kasutab. Sama küsimus kerkib esile ka teiste tundlike andmete, näiteks terviseandmete puhul.
„Digiajastul on vahel vaja meelde tuletada, et õigused ei lõpe serveriruumi ukse taga. Ja seda, et kui politsei küsib, ei pea kohati ilmtingimata vastama,“ sõnas Ginter.
