Täname kõiki kliente, kes osalesid meie COVID-19 pandeemia teemalisel veebiseminaril. Avaldame siinkohal ürituse raames tõstatatud küsimused ning meie advokaatide vastused. Täiendavate küsimuste korral pöörduge julgelt meie COVID-19 töörühma poole.

Rohkem infot toimunud veebiseminari kohta, seejuures videosalvestuse ja slaidid leiate siit.

Eelmiste veebiseminaride kohta leiate infot siit.

COVID-19 ja tööõigus, küsimustele vastas meie nõunik Pirkko-Liis Harkmaa

Lisaksin esitatud küsimuste valguses kokkuvõtvalt seda, et töötajal on õigus keelduda tööletulekust juhul, kui ta leiab, et tööandja ei ole taganud ohutut töökeskkonda. Samas peab olema tööataja seda ka vaidluse korral võimeline tõendama. Kui tööandja on astunud kõik vajalikud sammud töökeskkonna ohutuks muutmiseks (riskianalüüs, tegevuskava, meetmed, kaitsevahendid), siis üldjuhul ei tohiks olla alust tööle tagasi pöördumisest keelduda. Kui ikka hirm jääb, siis võib kasutada kokkuleppel palgata puhkust või võtta välja põhipuhkuse.

Kas tööandjal on õigus nõuda bürootöötajatetelt büroosse tagasitulekut enne 18.05, arvestades seda, et tööülesanded seda ei nõua? Kas töötajal on õigus loobuda ning jätkata kaugtööga?

Kaugtöö on alati kokkuleppeline ja seda ei saa nõuda ei töötaja ega tööandja. Ideaalis peaks olema enne kaugtööle lubamist kokkulepitud ka kaugtöölt tagasipöördumise tingimused. Eriolukord kui selline ei anna alust keelduda kontorisse tööle minekust.

Kas juhul, kui tööandjal on võimatu või keeruline tagada kõikidele töötajatele vajalikud töökeskkonna tingimused kodukontorites (nt ergonoomiline töökoht) peab siiski kõik töötajad kontorisse tagasi kutsuma, kui eriolukord lõppeb? Või on veel võimalusi?

Sellisel juhul, kui töötajaid ei saa kontorisse tagasi lubada, kuid nad ei saa ka kodus töötada, võib tekkida olukord, kus tööandja peab jätma töötajaid koju ilma tööta ja maksma neile selle aja eest keskmist töötasu (TLS § 35). Tööandja vastutust tööohutuse eest välistada ei saa, kuid võimalik on olenevalt asjaoludest erinevad kokkulepped kodukontori töökoha sisustamise osas (nt töötaja ise sisustab, tööandja katab teatud ulatuses kulud).

Kuidas toimida olukorras, kus tööandja kohustab töötajaid kontorisse naasma, aga töötaja soovib nakatumise hirmus veel kodukontorisse jääda (vähemalt eriolukorra lõpuni). Kas tööandja võib lugeda seda töökohustuste rikkumiseks?

Kaugtöö on kokkuleppeline ja kaugtöölt tagasipöördumine võiks ideaalis olla enne kaugtöö rakendamist kokku lepitud. Hirm nakatuda ei saa olla aluseks tööle tulekust keeldumiseks. Võib tõesti olla tegemist töökohustuste rikkumisega.

Aga kui mainitud hirm on just nimelt seotud sellega, et tööandja ei ole taganud kõik tingimused selleks et töökorraldus oleks ohutu?

Siis peab olema võimeline oma hirmu põhjuseid ka tõendama.

Kas on olemas ka töötajate lubatud maksimaalne arv kontoris?

See sõltub sellest, kui palju soovitatakse töökohtade vahele distantsi jätta, et oleks ohutu.

Tallinna linn on hetkel välja öelnud, et koolid avatakse lõpuklassidele ja järeleaitamiseks. Kui lapsevanemal on vajalik aidata igapäevaselt last koolitööga (kasvõi aitamaks teda IT lahendustega, et laps saaks osaleda videotundides), kuidas sellises olukorras lahendada tööandja nõue naasta kontoritesse ja lapsevanemate vajadus aidata koduõppel lapsi?

Siin peaks tööandjaga läbi rääkima ja leidma vastastikku sobiva lahenduse.