Kui tööandja eksib välismaalase palkamise reeglite vastu, võib teda tabada kuni 32 000-eurone trahv või koguni keeld edaspidi välismaalasi tööle võtta, kirjutavad meie vandeadvokaat Gerli Helene Gritsenko ja jurist Carolin Simona Laurits Delfi Ärilehes.
Laias laastus on lugu lihtne. Kui välismaalane tahab Eestis tööd teha, peab tal olema riigis viibimiseks seaduslik alus: viisa või elamisluba. Viisa alusel saab töötada lühiajaliselt, töötamiseks rohkem kui aasta peab taotlema elamisloa.
Pisut süvenedes on asi natuke keerulisem. Toome välja viis peamist punkti, mida tööandja peab teadma välismaalast palgates.
1. Millal küsida luba töötukassalt?
Enne, kui välismaalane saab taotleda Eestis töötamiseks elamisluba, peab tööandja taotlema töötukassalt luba välismaalase töölevõtmiseks. Tööandjal tuleb põhjendada, et ametikohta ei ole võimalik täita Eesti või Euroopa Liidu kodanikuga või mõne juba Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega. Samuti peab välismaalase töölevõtmine olema põhjendatud tööturu olukorda arvestades.
Tööandja ei pea küsima töötukassalt luba, kui töötaja on vastava erialase ettevalmistusega ekspert, nõustaja või konsultant. Sellisel juhul peab aga välismaalasele maksma töötasu, mis on vähemalt võrdne Eesti keskmise brutokuupalgaga.
2. Veendu, et inimene tohib Eestis töötada
Lühiajaliseks töötamiseks peab välismaalasel olema riigis viibimiseks seaduslik alus – näiteks viisa.
Pikemaks töösuhteks on vajalik elamisluba töötamiseks (või muu alus Eestis viibimiseks, mis võimaldab ka töötada, näiteks elamisluba õppimiseks).
Oluline on silmas pidada, et töötamist võimaldava elamisloa saamine kestab ligikaudu kolm kuud, millest laias laastus kaks kuud kulub menetlusele ja kuu elamisloa kaardi väljastamisele. Kui politsei- ja piirivalveamet (PPA) peab vajalikuks küsida lisainformatsiooni, võib minna ka kauem. Enne loa saamist ei tohi inimene tööd alustada.
Reeglite eiramine on kallis. Kui tööandja lubab välismaalasel töötada seadusliku aluseta ja seda tehakse süstemaatiliselt, alaealise suhtes või vähemalt kolme inimese osas, on tegemist kuriteoga. Sellise kuriteo eest võib tööandjat oodata rahaline karistus maksimummääraga 40 miljonit eurot. Füüsilist isikut võib ees oodata rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.
3. Registreeri välismaalase töötamine
Välismaalase töötamine tuleb kanda maksu- ja tolliameti (MTA) töötamise registrisse. Välismaalase lühiajaline töötamine tuleb registreerida PPA iseteeninduskeskkonnas.
4. Elamisluba töötamiseks on seotud kindla tööandjaga
Praktikas on sage probleem, et arvatakse, et kui välismaalasel juba on tähtajaline elamisluba töötamiseks, on uuel tööandjal võimalik välismaalane enda juurde kohe tööle võtta. Tähtajaline elamisluba töötamiseks on seotud konkreetse tööandjaga. Kui välismaalane vahetab töökohta, peab ta uue tööandja juures töötamiseks taotlema uue loa.
Kui välismaalane soovib töötada korraga kahes kohas, siis teise töökoha jaoks eraldi uut elamisluba pole vaja.
5. Olemas on ka keelenõue
Kui välismaalasele on väljastatud tähtajaline elamisluba pärast 15. juulit 2018 ja ta soovib seda pikendada, tuleb tal esitada tõend, et oskab eesti keelt vähemalt A2-tasemel. Kui välismaalane on varem juba Eestis töötanud, tasub tema värbamisel mõelda, ega takistuseks kujune kesine keeleoskus. See nõue ei kehti, kui töötaja viiakse uuele positsioonile ettevõtte sees.
Uued detailid seaduses
1. jaanuarist 2026 muutusid veel mõned välismaalase tööle võtmise nõuded.
Kõigepealt peab välismaalast palkav ettevõte näitama majandustegevust Eestis vähemalt viimase kuue kuu jooksul. Samuti peab tööandja olema registreeritud äriregistris. See tähendab, et näiteks välismaiste firmade Eesti filiaalidel, kes pole kantud äriregistrisse, ei ole enam võimalik välismaalast tööle võtta.
Välismaalase palkamine pole Eestis pelgalt töölepingu sõlmimine, protsess on detailirohke ja nõuab tähelepanu. Tasub meeles pidada, et tööandja vastutab inimest tööle võttes iga sammu eest alates töötukassa loast kuni töötamise registreerimiseni.
Inimese korrektselt tööle vormistamine ei ole ainult seaduse nõue, vaid ka investeering ettevõtte mainesse. Teadlik tegutsemine hoiab ära trahvid, kriminaalvastutuse ja olukorrad, kus töötaja ei saa tööle asuda.
