Kas Eesti järgmine edulugu sünnib vägevatest põlvkondadest, kiiremast asjaajamisest või ettevõtjate suuremast panusest riigi julgeolekusse? „Soraineni sageduse“ saates arutlevad neil teemadel Äripäeva ideekonkursil „Edukas Eesti“ advokaadibüroo Soraineni eriauhinna pälvinud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kaasprofessor Ülle Ernits ja ettevõtja Taavi Tammoja. Vestlust juhib Soraineni Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp.
Madal iive nõuab vägevaid põlvkondi
„Eestis on madal iive, meid on vähe ja peaksime sellele probleemile lahenduse leidma, aga mulle tundub, et oleme liikunud vales suunas. Meil on palju noori inimesi, kes on näiteks haridusmaastikult täiesti kadunud ja me ei teagi, mida nad teevad,“ tunneb artikli „Rahvastiku kahanemise ajal tuleb kasvatada vägevad põlvkonnad“ autor Ülle Ernits muret.
Ernitsa sõnul tuleb haridusreformide kõrval kriitiliselt hinnata, kas noorte toetamiseks on olemas vajalikud inimesed ja tugisüsteemid. „Kui me teeme kutsehariduse reformi ja pikendame noorte koolikohustust aasta võrra, siis kuidas me oleme selleks päriselt valmistunud? Tihtipeale puudutab see noori, kes ei taju koolikeskkonda enda jaoks kohana, kuhu nad tahavad minna ja kus nad tunnevad end oodatuna. Me teame vastuseid: meil ei ole tugitöötajaid nii palju kui vaja ja nende ettevalmistus ei vasta alati vajadustele. Iga laps peab olema heas mõttes suurendusklaasi all, kus teda toetatakse ja kus tema jaoks on võimalused oma andeid võimalikult palju rakendada,“ räägib Ernits oma ideest.
Kiirus algab nõudlikkusest
Taavi Tammoja kirjutas oma konkursitöös „Kiirus peab saama Eesti strateegiliseks eesmärgiks“, et Eestil on asjaajamise kiiruse osas veel arenguruumi. Vestlustele Eestisse tulnud välismaalastega tuginedes leiab ta, et kriitiliste teenuste kiirendamine võib olla riigile majanduslikult tasuvam investeering kui üksikettevõtete toetamine näiteks 100 miljoni euroga.
Dubais saadud kogemusele viidates toob Tammoja välja, et elamisloa vormistamine võtab seal vaid neli päeva. „Minu kogemuse järgi võtab sama protsess Eestis kuni kuus kuud. Isegi Euroopa Liidu kodanikel jäävad need protsessid aeg-ajalt takerduma. AI on küll vägev, aga enne uute lahenduste loomist tasub paremaks teha see, mis meil juba olemas on,“ ütleb Tammoja.
Samas rõhutab Tammoja, et Eestis on mitmed protsessid juba praegu väga kiired ning siin elamine on selles mõttes privileeg. „Näiteks lapse sünd ja registreerimine. Minu arvates seda protsessi enam palju paremaks teha ei saa. Sünnitusmajas saad telefoniga registreerida lapse nime ja ta arvele võtta, sisuliselt vormistada pangakonto ning dokumendid voodist tõusmata ja siis minna Selverisse lapse passi järgi. See on minu arvates päris vägev.“
Kiirus võiks saada Eesti uueks identiteediks. Kui maailm teab Eestit kui maailma kiiremat riiki, ollakse valmis Eesti kogemise eest maksma ka maailma kõrgemat hinda. See tähendab rohkem aega ja raha kogu rahvale. Oleme sinna juba poolel teel. Nüüd tuleb lihtsalt kurssi hoida.“
Ettevõtjate kaitseliit
Saates võetakse luubi alla ka seekordse „Eduka Eesti“ konkursi võidutöö „Vajame Eesti ettevõtete Kaitseliitu“, mille autoriks on kolonelleitnant Tambet Mäe. Täna on igal Eesti kodanikul võimalus panustada riigikaitsesse Kaitseliidu kaudu, kuid ettevõtjatel selline vahetu võimalus puudub. Samuti rõhutab Mäe vajadust teha kaitseväeteenistusest elukestva õppe loomulik osa, mis seob hariduse, riigikaitse ja personaalse karjääri läbi inimese elukaare ühtseks tervikuks.
„Tambeti mõte on minu meelest nii loogiline, et tekib küsimus, miks me sellega siiani tegelenud ei ole. Meil on palju toredaid noori, kes tahaksid kindlasti juba põhikoolis tegeleda nende teemadega, millest Tambet oma loos kirjutab – olla riigikaitseks valmis ning osata kaitsta ennast, oma sõpru ja oma kodu,“ ütles Ernits.
Ka Tammoja kiidab võidutöö autori mõtted heaks, aga tõstatab küsimuse ettevõtjate kaitseliidu õigusliku teostatavuse kohta. „Minu jaoks on see väga oluline teema. Ma arvan, et kodanikel on olemas sisemine kaitsetahe. Aga seal töös oli ka välja toodud see pool, et näiteks võiks kuidagi premeerida neid ettevõtteid, kes on loodava nn kaitseliidu liikmed. Sealt tekkis küsimus õigusliku poole kohta, et kas ettevõtteid saab eelistada näiteks selle põhjal, et nad kuuluvad loodavasse nn kaitseliitu?“
Lepasepa hinnangul võis võidutöö autor isegi üle hinnata ettevõtete soovi saada riigikaitsesse panustamise eest täiendavaid hüvesid. „Kaitseliitlased – ka mina olen kaitseliitlane ja käin Kaitseliidu õppustel – ei mõtle väga sellele, mida nad selle eest materiaalses mõttes vastu saavad. Ma saan turvatunde, et mu kodu on kaitstud. Sageli võib ka ettevõtjatele sellest piisata, et nende ettevõte ja ettevõtluskeskkond on kenasti kaitstud.“
Juulikuu „Soraineni sageduse“ saates arutleme Eesti tuleviku üle: räägime hariduse ja noorte toetamisest, riigi ja ettevõtete konkurentsivõimet kasvatavast kiirusest ning ettevõtjate panusest Eesti julgeolekusse. Saatekülalised on Ülle Ernits, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kaasprofessor õenduse õppetoolis, ja Taavi Tammoja, ettevõtja ning rahvusvaheline maksu- ja investeerimisnõustaja. Saadet juhib Soraineni Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp, kes on ühtlasi ettevõtjate kaitseliidu algatuse juhtgrupi liige. Ettevõtjate kaitseliidu algatusest ja laiemalt Eesti riigikaitsest arutleb Lepasepp lähemalt 8. augustil Arvamusfestivali Riigikaitse arutelualal teemal „Iga oskus, iga ettevõte, iga inimene!“.
