„Kas mujal on parem?“ on küsimus, millele peavad vastama täna Ühendkuningriigi residendid, kellele kohaldub mittealaliste elanike maksurežiim (non-domiciled ehk non-dom režiim). UK maksusüsteemi muudatused annavad meile võimaluse jälgida nende mõju inimeste otsustele ja riigi majandusele.

Ühendkuningriik on teatanud, et eelarvevajaduste tõttu muudetakse jõukatele ettevõtjatele ja eraisikutele seni äärmiselt kutsuvat maksurežiimi. Esmajärjekorras kaotatakse ära välismaiste tulude maksuvabastus ja tõstetakse kapitalitulude maksu, mis mõjutab eriti fondijuhte.

Tõehetk saabus 30. oktoobril, kui kuulutati välja sügiseelarve. Umbes 9 miljardit naela kavatsetakse koguda non-dom režiimi soodustuse lõpetamisega jõukatele, kes said selle alusel väljaspool riiki teenitud tuludele maksusoodustuse, aga ka muude sammudega nagu käibemaks erakoolide õppetasudele ja fondijuhtide maksustamine.

Kapitalitulude maksud tõusid 4%, mis mõjutab alustavate ettevõtete osaluste müüki. Spekuleeritakse, et muudatuste tulemusena võib Ühendkuningriigi majanduskasv aeglustuda ja jõukad non-domid võivad riigist lahkuda.

Keskkond peab olema stabiilne

Viimastel aastatel on maksuasjatundjad ühel nõul, et kõige atraktiivsemad keskkonnad on maksunduslikult ja seadusandlikult stabiilsed riigid. Kuna geograafiline, klimaatiline, poliitiline ja julgeolekualane keskkond seda enam pole ega näita ka stabiliseerumise märke, otsitakse seadusandlikku stabiilsust tagavat keskkonda.

Otsitakse keskkonda, kus saab olla kindel, et vara kuulub ka homme selle omanikule, kus ei kriminaliseerita või dekriminaliseerita tegevusi, milles on seni kehtinud ühiskondlikud kokkulepped, ja kus ei mängita maksudega vastavalt päevapoliitikale.

Loomulikult pole maksud elukoha valikul ka ülijõukatele ainus kriteerium, kuid need näitavad suuresti, kui stabiilne ja strateegiliselt mõtlev on riik. Viimastel aastatel on globaalsed investorid ja raha märgatavalt liikunud. Rahvusvahelised ettevõtjad kolivad ja pargivad oma kapitali riikidesse, millelt eeldatakse stabiilsust. Ka Ühendkuningriigi seadusemuudatused on andnud uue hoo Euroopa-siseseks migratsiooniks.

Euroopa parimad meelitavad jõukaid

Mida Eesti suudab pakkuda oma residentidele ja neile, kes tahaksid Eestisse kolida? Kas suudame tagada seadusandlikku ja maksunduslikku stabiilsust? Et vastata küsimusele, kas Eesti on ahvatlev, võiks vaadata, mida pakuvad täna suurima eraisikute ja kapitali sissevooluga Euroopa riigid: Šveits, Itaalia, Hispaania, Portugal, Malta ja Küpros.

Šveits pakub kahte maksuahvatlust – paušaalset tulumaksu ja kapitalitulude mittemaksustamist eraisiku tasandil. Paušaalset tulumaksu võib nimetada ka kulutamise põhiseks maksuks. Seda kohaldatakse teatud kantonites ja ainult isikutele, kes Šveitsis ei tööta või pole Šveitsi kodanikud. Kulusid hinnatakse kogumis ja maksuna tasutakse summa, mis on arvutatud protsendina hinnatavast kogukulust.

Lihtsustatud näide: kui kanton hindab, et isiku iga-aastane elustandardi kulu on miljon franki ja kantoni keskmine tulumaks on 20%, siis tasumisele kuuluv maks on 200 000 franki. Siia lisandub varamaks, mis arvutatakse protsendina maksustamisele kuuluva hinnangulise elustandardi kulu 20-kordsest kordajast (0,5% 20 miljonist), mis on meie näites 100 000 franki. Lisaks kuulub tasumisele sotsiaalmaks, mis on umbes 25 000 franki aastas. Seega võib aastaseks maksukuluks kujuneda 325 000 franki. Kui väljaspool Šveitsi teenitud tulu on märkimisväärne ja varade maht arvestatav, kuid elustandardi kulud mõõdukad, on see hea pakkumine.

Mida pakub bella Italia? Itaallased jõudsid mõnda aega tagasi järeldusele, et nende maksurežiim on ebaefektiivne ja maksukoormus kõrge. Jõukaid inimesi, ideid ja investoreid juurde ei tulnud ja noored ettevõtjad lahkusid. Leiti, et riiki peab tulema juurde jõukaid inimesi, kes omakorda elavdavad majandust nõudlusega kinnisvara, disaini, gastronoomia ja kõige muu järele.

Itaalia võttis vastu režiimi, mille kohaselt riiki kolivad jõukad ja majanduslikult aktiivsed inimesed on Itaalia maksudest sisuliselt 15 aastaks vabastatud. Makse küsitakse umbes 100 000 euro väärtuses aastas, ülejäänud tulu kuulub maksustamisele tuluallika asukoha reeglite järgi.

Tegemist on klassikalise territoriaalse režiimiga. Lisanduvad kuritarvitusi vältivad sätted, millele tuleb tähelepanu pöörata enne rõõmsalt Itaaliasse elama asumist. Režiim on viimastel aastatel osutunud nii populaarseks, et erialakonverentsidel naljatletakse, et Milanosse uusi residente ei mahu.

Hispaanias paistab maksupäike

Föderaalse korraldusega Hispaanias võivad küll eri piirkondade reeglid erineda, kuid suures plaanis kasutavad Hispaania tõmbekeskused nn Beckhami seadust. See pakub kahte eelist: kuni 600 000-eurose töötamisel teenitud tulu puhul kohaldatakse 24%-list maksukoormust (mõelge jalgpalluritele) ja maksustamine on territoriaalne. See tähendab, et väljaspool Hispaaniat teenitud tulu on Hispaanias maksuvaba. Režiimi eesmärk on meelitada riiki inimesed, kes soovivad seal alustada või jätkata ettevõtlusega. See ei kehti vaid jõukatele, vaid kõigile, kes on äriliselt tegusad ja vastavad miinimumnõuetele.

Portugal muutis hiljuti oma sissetulevate investorite, digitaalnomaadide ja muu liikuva kontingendi seas väga populaarseks saanud maksurežiimi. Muudatuse põhjus oli sotsiaalne ebavõrdsus, sest muidu kannatlikke portugallasi hakkas häirima, et rikastel on omad seadused. Palju probleeme põhjustas ka kinnisvarahindade tõus. Kuigi see oli pigem tingitud kuldse viisa režiimi kohaldamisest ning madalatest intressidest, süüdistas Portugali avalikkus erirežiime tervikuna. Nii sai vana maksusüsteem lõpu, ning edaspidi kehtib see vaid neile, kes on juba vastava loa saanud.

Teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas loodi uus maksusoodustuste süsteem, mis püüab kaasa aidata riigi majandusarengule. Tehti teadust, haridust ja innovatsiooni toetavate kutsealade loetelu. Kvalifitseeritud üksikisikud peavad end riigiasutustes registreerima ja saama tõendi, et nad tõepoolest valdkonnas tegutsevad. Need isikud maksavad Portugalis teenitud tulult 20% tulumaksu ja väljaspool Portugali teenitud tuluallikatelt teenitud tulu on maksuvaba.

Küpros on ka sõjakollete lähedal maksunduslikku atraktiivsust säilitanud

Eriti sõbraliku ja soodsa maksukeskkonna on loonud saareriigid Malta ja Küpros. Lisaks soodsale ärikeskkonnale ja lahkele ettevõtete tulumaksustamisele tervitavad mõlemad sisserändavaid finantsinvestoreid, äriühingute omanikke ja muidu jõukaid, kuulsaid ja tegusaid inimesi.

Küprose majandus on viimase kümne aasta jooksul olnud stabiilne. Arvestades hiljutist sõjategevuse eskaleerumist lähedalasuvas Liibanonis, Palestiinas ja Iisraelis, on hämmastav, kuidas Küprosel on õnnestunud atraktiivsust säilitada. Lisaks on tegemist kivise saareriigiga, millest on hõivatud vaid kolmandik.

Küpros pakub maksuresidentsust isikutele, kes viibivad seal aastas vähemalt 60 päeva, kuid ei viibi üheski teises riigis rohkem kui 183 päeva, ja keda mõni teine riik ei pea oma maksuresidendiks. See on atraktiivne rahvusvaheliselt liikuvale kogukonnale, kuna maksustamine on soodne ja pidevat kohalolekut ei nõuta.

Lisaks on Küprosel alaline elukohata režiim, kus mitteresidentide väljaspool Küprost teenitud intresse ja dividende ei maksustata.

Eestis valitseb tuleviku osas segadus

Kuidas võiksime Eestis keskkonna atraktiivsuse tagada?

Meie ettevõtete tulumaksurežiim on ebamäärane. Edasilükatud tulumaksustamine on seni olnud atraktiivne ja maksumäär optimaalne, kuid professionaalid mõistavad, et tänane tulumaks on ajale jalgu jäänud, tekitades ebakindlust. Esimesi murenemise märke on näha kavandatava iga-aastase julgeolekumaksuga.

Üksikisikute tulumaks tõuseb 2026. aastaks 24%-le maailmatulult. Õnneks kehtib siiani dividendide maksuvabastus. Arvestada tuleb aga, et neid isikuid, kel on eraisikuna vähemalt 10% osalust äriühingutes, ei ole rahvusvaheliselt liikuvate inimeste hulgas palju. Paljudel on selliste osaluste haldamiseks fondid või trustid, samuti portfelliinvesteeringud ja kapitalitulu, mis kuuluks Eestis täies mahus maksustamisele.

Šveitsis maksaks isik, kelle tulu ja elamiskulu on miljon franki, maksudena 325 000 franki. Eestis maksaks miljon eurot teeniv ja kulutav isik 2026. aastal 240 000 eurot. Kui aga maksustatav tulu on kaks miljonit eurot, peaks tasuma juba 440 000 eurot.

Võiksime kehtestada ajutiselt madalama maksukoormuse Eestisse kolivatele jõukatele ja majanduslikult aktiivsetele inimestele või võimaldada suuri mahaarvamisi teadusesse, kultuuri, meditsiini ja sotsiaalsesse heaolusse panustavatele annetustele. Võimalusi on palju.