Ukraina sõda ja tööõigus
Mees Ukrainast jõudis vahetult enne sõjategevuse algust Eestisse tööle – tööluba ja viisa olemas. Kohe kui sõjategevus algas, tõime ära tema pere (naine ja kaks väikest last – 6k ja 3a). Kas vaja registreerida? Kuidas saada arstiabi, nii et ei peaks ise kõik kinni maksma? Kas võimalik taodelda erandkorras elamisluba, et saaksid pikemaks Eestisse jääda?
Kaupo Lepasepp: Kindlasti tuleks taotleda erandkorras elamisluba. Vastava avalduse menetlemisel saavad ka ametnikud aidata õige lahenduse leidmisele – praegu on kõik pingutused suunatud sellele, et abivajajad saaksid abi ja ilmselt seda korda ka lihtsustatakse-kiirendatakse.
Kas on oodata Ukraina tööjõu puhul Eesti keskmise palga miinimumnõude osas ka muudatust (vähendamist,et Ukraina tööjõu töölevõtmisel erinev tasustamine ei tekitaks pingeid töökollektiivides).
Pirkko-Liis Harkmaa: Hetkel selle osas info puudub.
Palun praktilist infot selle kohta kuidas tööandja saab teada kes on pagulane ja kes mitte. See oluline Välismaalaste seaduse kontekstis, et teaks, kellel peab maksma Eesti keskmist tasu ja kellele saab pakkuda ka nn odavamaid töökohti.
Pirkko-Liis Harkmaa: Kui isik on saanud rahvusvahelise kaitse, siis on elamisloa kaardile kantud vastav märge.
Ukraina sõda ja suhted töökeskkonnas
Millised on tööandja võimalused sõjapropaganda või vaenu õhutamise korral töötajat sanktsioneerida?
Pirkko-Liis Harkmaa: Tegemist on karistusseadustiku kohaselt karistatavate süütegudega ja sellisel juhul on võimalik töötaja töösuhe üles öelda usalduse kaotuse tõttu.
Tööandja saab nõuda, et töökeskkonnas töötaja ei demonstreeriks vene ega valgevene lippu väljendades sellega oma meelsust. see häirib oluliselt ka teisi töötajaid. kuidas sellises olukorras käituda?
Pirkko-Liis Harkmaa: Kui tegemist on karistusseadustiku kohaselt karistatavate süütegudega – sõjapropaganda või vaenu õhutamine ja sellisel juhul on võimalik töötaja töösuhe üles öelda usalduse kaotuse tõttu. Kui töötaja tegevus ei anna veel otseselt süütegude mõõtu välja, siis saab töötajat ka hoiatada ning selgitada, et selline tegevus ei ole tööandja reeglitega ja seadusega kooskõlas.
Kui töötajate hulgas on erinevast rahvustest inimesi, sh ukrainlasi ja Putini-meelseid venelasi, kuidas tagada rahumeelne töökeskkond? Kas tööandjal on õigus tööleping lõpetada, kui poolehoiu pinnalt tekivad konfliktid töökeskkonnas?
Pirkko-Liis Harkmaa: Kui tegemist on karistusseadustiku kohaselt karistatavate süütegudega – sõjapropaganda või vaenu õhutamine ja sellisel juhul on võimalik töötaja töösuhe üles öelda usalduse kaotuse tõttu. Kui töötaja tegevus ei anna veel otseselt süütegude mõõtu välja, siis saab töötajat ka hoiatada ning selgitada, et selline tegevus ei ole tööandja reeglitega ja seadusega kooskõlas. Kui selliseid reegleid veel pole sisse viidud, võib tööandja kehtestada reeglid, mis keelavad töötajatel töökeskkonnas teha sõjapropagandat, õhutada vaenu ehk kutsuda üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses rahvuse või poliitiliste veendumuste tõttu, käituda agressiivselt, kedagi taga kiustada või ahistada rahvuse või veendumuste tõttu, vms.
Ukraina sõda ja lepingute täitmine
Kui teine lepingu osapool on Valgevene ettevõte, millised variandid on lepingust taganeda/leping üles öelda, kui otseselt lepingu olulist rikkumist ei paista olevat? Kas VÕS § 97 (lõige 5?) võiks kõne alla tulla ja selle alusel taganeda/üles öelda? Kui ei, kas on mingeid muid mõtteid?
Kaupo Lepasepp: Õige vastus sõltub väga palju konkreetses majandussuhtest (kas ostate või müüte kaupu) ja väga palju ka lepingust. Tõenäoliselt rakenduvad üsna kohe ELi ja riikide sanktsioonid, mis muudavad lepingu täitmise praktiliselt võimatuks (kauba füüsilise liikumise takistus, raha ülekannete takistus). Need kvalifitseeruksid vääramatu jõuna. Kuid nii VÕS § 97 kui ka vääramatu jõu regulatsiooni vahetu mõju ei peaks olema lepingu lõpetamise, vaid kohustuste ümberkorraldamine või täitmise edasilükkamine. Liisa räägib täpsemalt. Aga ma ise otsiksin lahendust ka VÕS § 110 (kohustuste täitmisest keeldumine) ja VÕS § 116 (2) 4) ja 5) regulatsioonist – suunates argumentatsiooni rikkumise ettenähtavusele ja selle ennetamise võimatusele (sanktsioonid). Nende õige rakendamine sõltub väga konkreetsest olukorrast.
Juba enne konflikti tõusid toorme, energia , transpordi hinnad püstloodis. Sõjategevus Ukrainas soodustab veelgi neid trende. Kas antud situatsioonis oleks võimalik pikaajaliste riigihankemenetluse tulemusel sõlmitud lepingute tingimuste ülevaatamine?
Kaupo Lepasepp: On võimalusi, aga see sõltub väga lepingust ja hanke esemest. Alustuseks tuleks vaadata ja kaaluda VÕS § 97 (pole ideaalne), aga teatud lepingute puhul (sõltub hanke esemest) võib abi saada ka Riigikohtu viimastest lahenditest. Aga sisuliselt saab vastata vaid case by case.
Kui poelettidelt korjatakse Venemaal toodetud kaupu ära, kas siis on käesoleval hetkel eetiline jätkata äritegevust Venemaaga?
Kaupo Lepasepp: Ma soovitan igal ettevõttel see küsimus ise läbi mõelda ja leida enda südametunnistusele vastav lahendus. Eks see sõltub palju ka ettevõtte tegevusvaldkonnast. Kindlasti tuleb jälgida ja arvestada, et sanktsioonid ilmselt veel mõnda aega karmistuvad ja need otsused võidakse teha nö ettevõtete eest.
Vääramatu jõud ei vabasta kauba üleandmise kohustusest. Kuidas seda põhimõtet rakendatakse kestvuslepingute puhul, kus kauba üleandmine ei ole ühekordne ülesanne vaid regulaarne tegevus? Kauba hiljem üleandmine ei pruugi olla sellisel juhul mõistlik ei müüja ega ka ostja vaatest. Nt ostjal ei ole hiljem suure hulga kaubaga midagi teha. Kuidas olukord sellisel juhul lahendatakse? Kes ja kuidas teeb valiku, kas hiljem kaupa tarnitakse või mitte?
Liisa Kuuskmaa: Kui müüja ei suuda vääramatu jõu asjaolu tõttu kaupa õigeaegselt tarnida ning ostjal ei ole hilisema tarne vastu huvi, siis ostjal on õigus sellest tellimusest taganeda (VÕS § 105 ning § 116 lg 3). Kestvuslepingute puhul (regulaarsed tarned) aitab vääramatu jõud üksnes nende tarnete kontekstis, mis on vahetult vääramatust jõust mõjutatud. Aga kindlasti ei ole vääramatu jõud ainuke õiguslik instrument lepinguliste kohustuste ümberkujundamiseks või nendeks taganemiseks. Teatud juhtudel võib aidata ka nt VÕS § 97 (lepinguliste kohustuste vahekorra muutumine). Loomulikult on võimalik teha ka lihtsalt kahepoolseid kokkuleppeid poolte vahel.
Ukraina sõda ja maksud
Kas maksuvaba annetuse piirmäärad kehtivad ainult tulumaksuvabastusega MTÜ-dele või ka näiteks Ukraina suunal?
Kaido Künnapas: Piirmäärad kehtivad MTA peetavas nimekirjas olevatele MTÜ-dele ja SA-dele annetades. Ukrainasse annetuste saatmisel (nt Ukraina keskpanga lehel olevatele kontodele saates) see piirmäär hetkel paraku ei kehti (s.t. kohaldub tulumaks esimesest eurost), kuid Riigikogus on juba menetluses eelnõu, et maksuvabastus kohalduks ka Ukraina saadetavatele annetustele (sealjuures tagasiulatuvalt alates 24.02.2022). Seega võib juhtuda, et juba tehtud annetused lähevad siiski piirmäära alla.
Kuidas endale eraisikuna näiteks koduabilist palgata? Maksud jne. Liiga keeruline?
Kaido Künnapas: Maksude seisukohast võiks üks lahendus võiks olla ettevõtluskonto avamine. See loodigi lapsehoidjate, koduabiliste jne isikute poolt teenuse osutamise maksustamise lihtsustamiseks (sisuliselt automaatne maksude tasumine pangakontole laekunud summadelt). Probleemiks ilmselt see, kas pank on valmis kontot avama koduabilisele.
