Maksu- ja tolliamet on välja töötamas uut juhendit debt push-down tehingute maksustamise kohta, kirjutavad meie partner Kaido Künnapas ja jurist Karl Oskar Pungas Raamatupidaja portaalis.

Debt push-down tähistab äriühingute võimendusega omandamise lahendusi, kus ostutehinguks võetud laenu hakatakse teenindama ostetava ühingu olemasoleva ning äritegevusest tekkiva kasumi arvelt. Tegemist on täiesti tavapärase ja rahvusvahelisel äriareenil laialdaselt kasutatud lahendusega ettevõtete soetamiseks investorite poolt, kel ei ole kogu ostuhinda kohe võimalik müüjale ära maksta. See on tüüpiline näiteks fondide puhul.

Miks see maksuametile pinnuks silmas on? Põhjus on lihtne. Tihti kujuneb tehing selliseks, et ostetav ühing maksab enda ostmise oma maksustamata kasumi arvelt ise kinni. See tähendab, et maksustamata kasum liigub seda teeninud ühingust enne makse minema. Kui traditsioonilise maksusüsteemidega riikides oleks ostetava ühingu kasum aastapõhiselt maksustatud, siis Eestis on see edasilükatud tulumaksusüsteemi tõttu tavaliselt maksustamata.

Kuidas debt push-down töötab ja kus maksueelis tekib?

Tüüpiline võimendusega omandamistehing toimub järgmiselt. Fond soovib soetada n-ö Target’i, kus on äritegevus ning näiteks 1 miljon eurot jaotamata kasumit. Selleks asutab fond SPV, mis võtab pangast laenu ning maksab selle arvelt Müüjale (Target’i osanik) ostuhinna. Seejärel ühendab SPV Target’i ning nad saavad üheks ühinguks (näiteks jääb järgi Target, kuid see võib samahästi olla ka SPV). Selle käigus liiguvad ühte kehasse nii laenukohustus panga ees kui ka maksustamata kasum 1 miljon eurot ning kasumit edasi tootev äritegevus. Seejärel maksab Target oma maksustamata kasumist pangale laenuintresse ja laenu.

Millest võib tekkida probleem?

Probleem ongi just eelnimetatud nüanss, kuna maksustamata kasum liigub Target’ist ära ilma riigile makse tasumata. Praegu kehtiva tulumaksusüsteemi järgi on see iseenesest korrektne ega peagi olema maksustatav. On tõsi, et õigusfilosoofiliselt tekitab see küsimuse, kas Target’i poolt iseenda omandamine on ikka tema (küll juba õigusjärglase) ettevõtlusega seotud kulu. Kulutustelt, mis ei ole mõeldud ettevõtluse toetamiseks, tuleb teatavasti maksta tulumaksu. Debt push-down tehingus toimub aga Target’i ja SPV ühinemine, mille käigus pannakse ärilised leivad ühte kappi ning varad ja kohustused saavad üheks. Seda aga Eesti maksuseadused ei ütle, et ettevõtlusega mitteseotust saaks ühingute ühinemisel „pärida“, mis tähendab, et kui pangalaen oli ühe õiguseellase ettevõtlusega seotud kulu, siis see on ka õigusjärglase ettevõtlusega seotud kulu. Seetõttu tavapäraseid debt push-down tehinguid Eestis täna maksustada ei saa. Ka rahandusministeerium kinnitas oma hiljutises seisukohas, et plaan ei ole tavapäraseid debt push-down lahendusi maksustama hakata. Küll saab neid maksustada kuritarvituste sätte alusel.

Kuritarvituste säte ise ütleb, et maksustamisest tuleb kõrvale jätta selline tehing, mille tegemise põhieesmärk või üks põhieesmärkidest on maksueelise saamine ning mis ei ole kõiki asjaolusid arvestades tegelik. Tehing on tegelik siis, kui selle majanduslik sisu vastab vormile ja sellise sisu saamine on kantud ärilistest põhjustest. Seega kui SPV kaudu omandamine ning SPV ja Target’i ühendamine toimub maksueesmärkidel ning muudel põhjustel seda ei tehtaks, siis on tegemist maksukuritarvitustega. See võib kaasa tuua nii maksu- ja intressikohustuse kui ka kriminaalmenetluse, kui maksusääst ületab 40 000 eurot.

Mis probleemid maksu- ja tolliameti juhendiga võivad kaasnema hakata?

Maksu- ja tolliamet ongi oma juhendi projektis võtnud eesmärgiks selgitada, milliseid tehinguid tuleb pidada kuritarvitavaks ning milliseid mitte. Paraku on juhendis palju lahtisi otsi ning see on tekitanud parasjagu palju poleemikat selle ümber, kas juhendiga soovitakse ka tavapäraseid debt push-down tehinguid maksustamata hakata. Kuigi vastus sellele on „ei“, siis juhendi projektiga jätkuvalt töötatakse, et see mõte sealt paremini välja paistaks.

Iseenesest on tänuväärne, et juhendis soovitakse pakkuda näiteks kontroll-loendit asjaoludest, mis viitavad, et tegemist võib olla kuritarvitava tehinguga. Probleem on aga selles, et ka paljud tavapärased tehingud, kus pole maksueelise saamise soovi, lähevad nii mõnegi kriteeriumi alla (näiteks SPV ei ole erilise majandusliku sisuga ühing, mis tihti nii ka on, kui omandamiseks SPV asutada – see aga ei tähenda, et tehinguosaliste meelel mõlguks soov saada seeläbi maksueelist). Kui maksuaudiitorid peavad hakkama loendit juba tegelikes maksumenetlustes kasutama, siis on selge, et see hakkab palju vaidlusi ja probleeme tekitama. Kuna kuritarvituste vastane säte tuleb Euroopa Liidu õigusest, tähendab see suures koguses Euroopa Kohtu uste kulutamist, millest ei ole kellelegi kasu.

Kuidas maksuriski enda jaoks vähendada?

Kogu turgu haaranud segaduse keskel on mõistlik meeles pidada, et:

  • nii rahandusministeeriumi kui maksu- ja tolliameti kinnitusel ei ole plaani hakata tavapäraseid debt push-down tehinguid maksustama. Kuritarvitused on olnud ja jäävad ka edaspidi maksustatavaks sõltumata maksu- ja tolliameti juhendist;
  • probleem saab tekkida siis, kui kasutada seda lahendust maksueelise saamise eesmärgil. Kui seda tingivad muud ärilised põhjused (kõige tüüpilisem on finantseerija mõistetav soov ja nõue, et kohustus ja varad oleksid ühes kehas ja mitte laiali), siis tuleks neid hästi dokumenteerida. Olgu selleks e-kiri pangalt või midagi muud. Siis on neid võimalik hiljem ka usutavalt maksu- ja tolliametile presenteerida;
  • juhendi arengutel tuleks silma peal hoida, kuna fakt on see, et selle sisu hakkab dikteerima tegelikke kaasuseid lahendavate maksuaudiitorite ja kohtunike tööd.

Vaata Eesti Advokatuuri maksuõiguse komisjoni seisukohta siit: Eesti Advokatuuri maksuõiguse komisjoni seisukoht Maksu- ja Tolliameti juhendi „Debt push-down tehingute maksukäsitlus“ eelnõu osas

Loe lähemalt Raamatupidaja portaalist ja Geeniuse RMP portaalist!