Pärast mõningast põuda Baltikumi tehinguturul on saabunud taas hoovihmad. Tehinguturg õitseb ning sellega on tihedalt seotud ka töötajate optsiooniprogrammid. Seadusandja on loonud osalusoptsioonidele maksuvabastuse: kui optsiooni alusvaraks on osalus tööandjas või tööandjaga samasse kontserni kuuluvas ühingus, ei loeta sellise osaluse omandamist erisoodustuseks. Lisaks peab osalusoptsiooni andmise ja realiseerimise vahele jääma vähemalt kolm aastat.
Maksuvabastus võimaldab tööandjal säästa 70,52% erisoodustusmaksu, mistõttu tasub sellega tehingute struktureerimisel arvestada. Küsimus on aga selles, millise hetke seisuga tuleb hinnata tingimust „osalus tööandjas või tööandjaga samasse kontserni kuuluvas isikus“. Kui optsiooni andmise hetkel kuulub tütarühing, milles optsioonid anti, veel tööandjaga samasse kontserni, kuid realiseerimise ajaks enam mitte, siis kas maksuvabastus siiski kohaldub?
Tõlgendused on erinevad, kuid praktikas lähtutakse realiseerimise hetkest
Nagu juristidele omane, on ka siinkohal vastus „see sõltub tõlgendusest“. Sätet saab mõista kahte moodi – kontserni kuulumist saab hinnata kas optsioonide andmise või realiseerimise hetkel.
Sätet üht- ja teistpidi tõlgendades on kontserni kuulumist õige(m) hinnata siiski optsioonide realiseerimise hetkel. Selline on ka maksuameti praegune seisukoht. Seega, kui optsiooni realiseerimise hetkeks ei kuulu optsiooni andnud ühing enam tööandjaga samasse kontserni, siis maksuvabastus ei kohaldu.
Siin tuleb aga eristada kahte olukorda, kus maksustamine erineb – kas optsioonid annab emaühing või tööandja:
1. Kui osalusoptsiooni annab tööandja emaühing ning optsioon annab õiguse omandada osalust emaühingus, loetakse pärast emaühingu muutumist kontserniväliseks isikuks optsiooni realiseerimisel saadud hüve kolmanda isiku poolt antuks. Sellisel juhul maksustatakse töötajat alles siis, kui ta otsustab optsiooni realiseerimisest saadud osaluse müüa. Müügist saadud kasu maksustatakse 22% töötaja isikliku tulumaksuga.
Ebaselge on optsiooniandja maksustamine. Teoreetiliselt võiks kõne alla tulla osaluse maksustamine kingitusena, kuid kuna see tooks endaga kaasa topeltmaksustamise, tuleks see välistada. Osaluse võõrandamine on üldjuhul käsitatav omakapitali sissemaksena, mis on maksuvaba.
2. Kui osalusoptsiooni annab tööandja ning optsioon võimaldab omandada osalust tööandja tütarühingus, siis pärast tütarühingu muutumist kontserniväliseks (nt tööandja jagunemise tõttu) maksuvabastus ei kohaldu. Kuna hüve annab tööandja, on tegemist erisoodustusega ning tööandjal tekib erisoodustusmaksu kohustus määras 70,52% töötaja saadud hüve väärtusest.
Töötaja maksukohustus tekib siis, kui ta otsustab osaluse hiljem müüa – ka sel juhul maksustatakse saadud kasu 22% isikliku tulumaksuga.
Maksuvabastuse kohaldumine võib seega sõltuda ka väikesest muutusest. Kui pärast kontserni restruktureerimist soovitakse optsioonid senisel kujul alles jätta, tuleb arvestada, et maksuvabastuse eeldusel antud optsioonid ei pruugi enam maksuvabalt realiseeritavad olla.
