Kas me soovime maksustada end jõukaks või peaksime hoopis otsima viise, kuidas ka „magades“ raha teenida? Ilmselt eelistab enamik eestlasi viimast varianti. Eesti vajab selgelt uusi ja julgeid ideid, et meie majandus ei hääbuks ja noorus välismaale ei kaoks.
IFA-Eesti seminaril jagasid Michael Gallagher ning Gideon Rapaport mõtteid selle kohta, kuidas muuta Eesti USA investoritele atraktiivseks ning positsioneerida see investeeringute väravana Euroopasse.
Luksemburgi edu ei ole juhuslik
Praegu hoiab selles vallas selget liidripositsiooni Luksemburg, kelle käes on ligikaudu 90% Euroopa turust, mis puudutab nn väravateenust ja vastavusteenuste (compliance) eksporti.
Luksemburgi edu taga ei ole midagi müstilist – see on kujunenud aastakümnete jooksul tänu kogunenud teadmistele, vastavusteenuste juhtide kompetentsile, investorite usaldusele ning valitsuse pragmaatilisele ja julgele can do suhtumisele. Oluline roll on ka toimivatel ühinguvormidel (valik ei piirdu osaühinguga) ning otsusel mitte maksustada riiki läbivaid investeeringuid, vaid panustada mahule ning teenida tulu haldustasudelt ja töökohtadelt.
Monopoliolukorras on haldustasud siiski tõusuteel ja investorid tajuvad seda. See võib olla Eestile ideaalne hetk turule sisenemiseks. Kuigi see eeldab pingutust, võib tulemus olla väga tugev.
Eesti maksusüsteemi tuleb paremini sobitada teiste riikide omadega
Idee kujundada Eestist Euroopa investeeringute värav ei ole uus. Arvestades riigi majanduslikku olukorda, tuleks selliseid mõtteid aga senisest tõsisemalt kaaluda. Rikkaks ennast maksustada ei ole võimalik ning üksnes riigisisese raha ringiliigutamisega palju juurde ei teki. Eesti lihtne maksusüsteem on küll hea, kuid selle sobitamine teiste riikide süsteemidega on keerukas.
Sarnaselt on Läti jaganud äriühingu tulumaksu kaheks – ühingu tulumaksuks ja dividendimaksuks –, et välisinvestoritel oleks lihtsam Läti tulumaksu oma koduriigis arvesse võtta. Nii on nad oma süsteemi paremini globaalse raamistikuga sobitanud.
Sellest lähtudes võiks ka Eesti mõelda, kuidas siseneda investeeringute „väravateenuse“ ja vastavusteenuste ekspordi turule. Üheks eelduseks oleks selliste ühinguvormide pakkumine, mis on tuttavad ja atraktiivsed USA investoritele. Samuti on oluline, et Eesti ei maksustaks investeeringu tasandil tulu ning võimaldaks investeeringutulu liiki paindlikult muuta (nt intress, dividend või kasu vara võõrandamisest).
See on iseloomulik maksuläbipaistvatele ühingutele, mille rolli täidab Eestis praegu peamiselt usaldusfond. Oluline on ka vastava kompetentsi arendamine, riigi võimekus Eestit sihtkohtana turundada ning valmisolek kuulata välisinvestorit – klienti, kelle maksusüsteem tuleb Eesti omaga kokku sobitada – ja sellele paindlikult reageerida. Ehk teisisõnu: hea klienditeenindus.
