Millised olid lõppeva aasta suurimad õigusloomelised õnnestumised? Mida oleks saanud paremini teha? Mida põnevat toob õigusloomes kaasa aasta 2024? Detsembrikuu „Soraineni sageduses“ vaatame tagasi 2023. aasta õigusloomele ja piilume juba ka aastasse 2024.
Kuula saadet Soraineni Spotify kanalil!
Äriregistri seadus vajab parandamist
Lutteruse sõnul oli sel aastal ühiskondlikult märgilise tähtsusega see, et riigikogu võttis enne jaanipäeva vastu puuduolevad perekonnaseaduse ja teiste seaduste muudatused, mis võimaldavad uuest aastast inimestel soost sõltumata abielluda. Samuti on võimalik sõlmida ka kooselulepinguid.
Ettevõtjate vaatenurgast lähtudes ei saa Lutterus õnnestumiste seas mainimata jätta äriregistri seadust. „See on toonud kaasa mitmeid muudatusi ja toob kindlasti kaasa ka järgmisel aastal.“
Oliver Ämarik, Piret Jesse, Heddi Lutterus ja Mario Sõrm saate „Soraineni sagedus“ salvestusel
Sellega, et äriregistri seadus on äriõiguse valdkonnas üks viimaste aastate olulisemaid muudatusi, on nõus ka Jesse. Samas on ta lõpptulemuse osas kriitiline. „Kui nüüd küsida, mis on eelmisel aastal mitte nii hästi õnnestunud seadused, siis ma pean kurbusega ütlema, et minu valdkonnas see ongi äriregistri seadus.“ Jessel on kahju, et äriõiguse laiema reformimise ja väikeosanike õiguste kaitseni ei jõutud, vaid sündis formaalne registritega seotud seadus. Ta lisab, et vähemalt suurima probleemiga, mis puudutab seda, et osaühingu osa omandi üleminekuks vajalikku tahteavaldust ei saa teha müüja ja ostja, vaid omandi üleminekuks peab esitama vajaliku kandeavalduse äriregistrile osaühingu juhatus, juba kuuldavasti tegeletakse.
Äärmiselt positiivseks seadusloome näiteks toob Jesse välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamise seaduse, mille puhul kaasati väga hästi, küsiti ka tehingutega tegelevatelt advokaatidelt nõu ja toimusid väga selged arutelud. „Peab tunnistama, et ka seaduse sõnastus on väga selge,“ räägib ta.
Kaasamine kütab kirgi
Viimase aasta jooksul on palju räägitud näilisest kaasamisest, mille puhul kutseala organisatsioon peab „ühe pärastlõunaga“ suutma oma hinnangu anda. Lutteruse sõnul on viimasel aastal välja töötatud ja avalikkusele kooskõlastamiseks esitatud eelnõudest enam kui poolte puhul arvestatud normaalset kaasamise ja läbirääkimise protsessi, kus osapooltele antakse arvamuse avaldamiseks kolm nädalat aega. „Need, mis on viimasel ajal jäänud teravalt silma, on olnud seotud kas riigieelarvega või siis koalitsioonileppe täitmisega. Ja seal me ka näeme, et need ajad on olnud lühemad.“
Lutteruse sõnul on paratamatult tulnud arvestada ka erinevate kriisiolukordadega, olgu selleks siis koroonakriis, rändekriis Poola-Valgevene piiril, energiakriis või Ukraina sõda. „Sellistes olukordades on muudatusi vaja kiiremini teha ja ka ühiskonna ootus on see, et riik peab kiiremini reageerima. Seega pole võlurohtu, kuidas ühtpidi tulla vastu ootusele kriisidele kiirelt reageerida ja teistpidi jätta tavapärane või piisavalt pikk aeg nende muudatuste üle mõelda.“ Lutteruse sõnul peavad nendes olukordades mõlemad pooled leidma kesktee ehk leppima kokku mõistlikus ajas, mille jooksul jõutakse oma arvamus ära esitada. „Kindlasti ei tohiks see [lühikese tähtaja andmine] aga muutuda reegliks,“ lisab ta.
Saates tuleb juttu ka automaksust, seaduste järelhindamisest, EL-i õiguse ülevõtmisest, obstruktsiooni mõjust õigusloomele ja järgmise aasta õigusloome väljakutsetest. Saadet juhivad advokaadibüroo meie advokaadid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik. Saates on külas justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Heddi Lutterus ning meie partner ja vandeadvokaat Piret Jesse, kes on büroo ühinemis- ja ülevõtmistehingute ning erakapitalitehingute valdkonna üks juhte.
Kuul saadet Äripäeva raadios või Soraineni Spotify’s!
