17. märtsil toimunud veebiseminari „Ukraina sõda ja pinged töökeskkonnas” ajal esitatud küsimustele vastab meie tööõiguse ekspert Pirkko-Liis Harkmaa.
Ajutine kaitse, töötasu, elamisloakaart
Küsimus: Kui ajutise kaitsega on inimesel tööluba 1 aastaks, kas siis tööandja saab teha tähtajalise töölepingu?
Pirkko-Liis Harkmaa: Hetkel siin erisusi ei ole tehtud. Üldiselt ei anna tööloa tähtajalisus õigust sõlmida tähtajalist töölepingut. Tähtajalise töölepingu sõlmimist õigustab töö ajutine või tähtajaline iseloom.
Küsimus: Kas tööandja saab mingist registrist järgi vaadata ja kontrollida, kas tööle võetud ukrainlasele on väljastatud ajutine kaitse (on saabunud riiki peale 24.02)? Kuidas saame veenduda, et ukrainlasel on ajutine kaitse ja ta pole varem riiki saabunud?
Pirkko-Liis Harkmaa: Ajutise kaitse saanud Ukraina kodanik saab elamisloa ja koos sellega ka elamisloakaardi, mis on sarnane Eesti kodaniku ID-kaardiga. Kui isikule on selline kaart välja antud, siis saabki olla kindel, et tal on ajutine kaitse olemas.
Küsimus: Kas ma saan õigesti aru, et alla näidatud töötasude ei tohigi Ukrainast tulnud inimesega töölepingut sõlmida?
Pirkko-Liis Harkmaa: Kui on ajutise kaitse alusel elamisloa saanud töötaja, siis talle ei tohi maksta alla Eestis kehtiva töötasu alammäära sarnaselt Eesti kodanikest töötajatega. Kui töötajal ei ole ajutise kaitse alusel saadud elamisluba, siis on, jah, kehtestatud palganõuded ja neid tuleb järgida.
Küsimus: Milline dokument kinnitab ajutise kaitse olemasolu?
Pirkko-Liis Harkmaa: Elamisloakaart
Küsimus: Kas töötukassal on plaanis luua ka meetmeid abiks tööandjatele sõjapõgenike tööle võtmisel?
Pirkko-Liis Harkmaa: Hetkel on olemas juba varasemast ajast selline palgatoetuse meede nagu „Minu esimene töökoht Eestis“ (https://www.tootukassa.ee/et/teenused/tooandjatele/minu-esimene-tookoht-eestis?fbclid=IwAR15JBe21R6TXaIZVjupTD-PWCkiXCuJjh9-BLIg46FMx6ZrT42xJki2Pvo). Selles osas, et kas see meede jätkub sellisel kujul ka edaspidi või luuakse muid meetmeid, hetkel informatsioon puudub.
Küsimus: Varasemalt pidid tervishoiutöötajad oma haridust tõestama Enic-Naric keskuse kaudu ning näiteks proviisorid pidid sooritama eksami Tartu Ülikoolis eesti keeles. Farmatseudile kehtivad teatud “soodustused” ning teatud tingimustel eksamit sooritama ei pea. Kuidas on praeguses olukorras nende eksamite sooritamisega? Kui soovime värvata tervishoiutöötajat Ukraina sõjapõgenike hulgast, siis ilmselgelt nad ei suuda eesti keeles eksamit sooritada.
Pirkko-Liis Harkmaa: Hetkel ei ole teada, et Ukraina tervishoiutöötajatele või proviisoritele või farmatseutidele tehtaks muude riikide haridusega isikutele kehtiva tavalise korraga võrreldes erandeid. Samas saavad näiteks registrisse kandmata Ukraina tervishoiutöötajaid aidata meditsiiniala konsultantidena ja abilistena registreeritud tervishoiutöötaja juhendamisel ja vastutusel. See tähendab, et nad ei saa iseseisvalt teha tööd, mille tegemise eeltingimuseks on tervishoiutöötaja registreering, aga saavad olla siiski abiks.
Küsimus: Kui on olemas isikukood (väljavõte rahvastikuregistrist), kas selle alusel saab juba lepingu sõlmida? Isikukood väljastatakse kohe. Kaart reaalselt võtab kauem aega.
Pirkko-Liis Harkmaa: Jah, saab küll.
Küsimus: Kas me saame need slaidid endale ka?
Slaidid on kättesaadavad siin: https://www.sorainen.com/et/uritused/ukraina-soda-ja-pinged-tookeskkonnas/
Seminari salvetust saab vaadata siit: https://www.sorainen.com/et/video/ukraina-soda-ja-pinged-tookeskkonnas/
