Saates „Laser“ uuriti, kas kriminaalsüüdistuse saanud Johanna Maria Lehtmelt on enam võimalik üle 400 tuhande euro suurust kahju välja nõuda? Meie vandeadvokaat Albert Linntami sõnul pole see teekond lihtne, ent võimalused on veel olemas.
Linntam selgitas alustuseks, et Lehtmele ei heideta ette mitte seda, et ta võttis raha endale, vaid seda, et ta käitus annetajate rahaga hooletult. „Siiski on süüdistuses ka üks episood, mis puudutab umbes 45 000 eurot, kus väidetakse, et ta polnud mitte ainult hooletu, vaid kandis teadlikult osa rahast äriühingule, mis ei kuulunud talle endale,“ ütles vandeadvokaat.
Parim võimalus jäeti kasutamata
Raha tagasi saamise vaatepunktist on Linntami sõnul kriminaalasjas rong läinud, sest MTÜ Slava Ukraini juhatus otsustas 10 päeva jooksul pärast toimikuga tutvumist Lehtme vastu kriminaalmenetluses tsiviilhagi mitte esitada. Seetõttu pole kohtul võimalik kahju MTÜ kasuks välja mõista. „Sellele vaatamata on Slava Ukraini suure tõenäosusega kannataja, aga nad ei saa seda raha kriminaalmenetluses tagasi,“ ütles vandeadvokaat. „Kõige magusam aeg nõuete esitamiseks on kahjuks mööda lastud.“
„Kas see tähendab seda, et praegu ei saa enam mitte midagi teha? Ma väidan, et nii MTÜ Slava Ukraini tasemel kui ka tegelikult annetajate tasemel on ikkagi veel võimalused olemas. Mitte miski ei takista MTÜ-l minemast tsiviilkohtusse ja esitamast Johanna Maria Lehtme vastu hagi selle eest, et ta käis annetajate rahaga hooletult ümber,“ sõnas Linntam. Sama kehtib tema sõnul ka annetajate kohta, kes võivad oma raha tagasi nõudmiseks ühiselt või eraldi hagi esitada.
Saates räägiti, et Lehtme vormistas hiljuti päranduseks saadud maja oma ema nimele. „Ka see ei ole tegelikult tupiktee, sest kohtupraktika annab sellise võimaluse, et kui ma näen, et keegi on teinud mingi tehingu selleks, et minu võla eest pääseda, siis isegi enne, kui kohus on öelnud, et see võlg on päriselt olemas, on mul võimalik minna ja öelda, et kuulge, see tehing on tühine,“ ütles Linntam.
Juhatuse liikmeid saab vahetada
Slava Ukraini esindajad on öelnud, et ei soovi siiski kahju tagasi nõudmisega edasi minna, sest MTÜ-l pole kohtuuste kulutamiseks raha. Linntami sõnul on aga meediast läbi käinud, et nii mõnigi annetaja oleks valmis selle finantskoorma enda kanda võtma. „Olukorras, kus MTÜ üldkoosolekule või ka juhatusele on piltlikult öeldes antud taldrikul ette võimalus minna kuluvabalt seda summat tagasi nõudma, on tegelikult raske mõista, miks seda mitte teha.“
Kui MTÜ praegune juhatus ei soovi asjaga edasi minna, siis võiks vandeadvokaadi sõnul juhatuse liikmed välja vahetada. „Kui see seltskond, kes seal praegu on, ei taha mingil põhjusel sellega edasi minna, on neil võimalik juhatusest välja astuda ja leida teised inimesed, kes tuleksid sinna asemele, kui neid inimesi on.“
„See oleks väga minu arvates tervitatav, mitte ainult õiglustunde mõttes, vaid ka laiemalt. Üldine norm peaks olema see, et kasutatakse kõikvõimalikud vahendid ära, mitte ei lasta petturitel või väidetavatel petturitele nii-öelda ilma tagajärgedeta pääseda. Ma väidan, et sellel on ka väga suur ennetav mõju,“ ütles Linntam.
