Eestis sünnib maailmatasemel teadust, ent liiga väike osa sellest jõuab n-ö laborist turule ja kasvab rahvusvaheliseks äriks. Miks jäävad head ideed ülikoolidesse pidama ning mida peaks muutma rahastuses, ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning regulatsioonides, et teadusest sünniks rohkem suure lisandväärtusega ettevõtteid?
„Soraineni sageduse“ saates arutavad nende küsimuste üle biotehnoloogiaettevõtte ÄIO kaasasutaja ja Tallinna Tehnikaülikooli kaasprofessor Petri-Jaan Lahtvee ning advokaadibüroo Sorainen tervishoiu ja bioteaduste valdkonna juht Lise-Lotte Lääne. Nende kogemus näitab, et teadusidee edukaks äriks kasvatamiseks ei piisa heast avastusest: vaja on tõestada turunõudlust, leida toimiv mudel intellektuaalomandi kasutamiseks ning juba varakult vaadata Eestist kaugemale.
Kuula saadet Soraineni Spotify kanalil!
Mida teha, et teadus ei jääks ülikoolidesse kinni nagu hea luule sahtlisse
Lääne sõnul on teaduse turulejõudmiseks vaja kolme komponenti – potentsiaalikat alget ehk ideed, selget turuvajadust ning juriidilist formaati, millega idee teadusasutusest ettevõtluse vormi valatakse. Ta toob näiteks USA, kus samuti maadeldi aastaid tagasi probleemiga, et suur osa teadusest jäi ülikoolidesse pidama. Lahendusena võeti seal koostöös ülikoolidega kasutusele föderaaltoetused, mis suunati teadusideede testimisele tarbijate seas, et selgitada välja, milliste lahenduste järele oleks turul üldse nõudlust (vt lähemalt The U.S. National Science Foundation Innovation Corps (I-Corps™)).
Lahtvee viitab, et lahendus võib peituda teadlaste motiveerimises ehk teaduse rahastamise põhimõtete uuendamises nii Eesti kui ka Euroopa Liidu tasandil. Senine rahastusmudel soodustab esmakordsete katsetuste rohkust, mitte aga ideede toimivuse ja skaleeritavuse testimist ja tõendamist. „Enamasti inspireerib teadlasi ikkagi see, et nad saavad näidata midagi uut, mida varem pole olnud, ja selle põhjal teadlasi ka hinnatakse. Hindamiskriteeriume on mitmeid, kuid need peaksid olema suunatud rohkem ettevõtluskoostööle, patentidele, teaduse turule toomisele. See on senine traditsioon, kust me tuleme, kuid õnneks on see nüüd muutumas,“ on Lahtvee lootusrikas.
Idee jõudmine turule on hea kompott teadusest, juurast ja ettevõtlusest
Praktikas saab idee tooteks vermimisel kõige sagedamini proovikviks oskus läbi näha, kas toote järele on turul vajadus ja kas toode on skaleeritav. „Teadlasel peab olema selge arusaam, et tootel on väljaspool ülikooli elujõudu. Järgmise sammuna tuleks minna ülikooliga läbirääkimistesse, et liigutada intellektuaalne omand ettevõttesse ja ettevõtlusega alustada. Reeglina ei ole ülikoolide peamine eesmärk ettevõtlusega tegeleda, kuid ülikoolile saab jätta teatud osaluse, et võidaksid mõlemad pooled. Praegu on meie ülikoolidel sedalaadi protsessideks mudelid juba ka olemas. Me ei ole täna veel Cambridge’i tasemel, aga kindlasti oleme paremas kohas kui kümme aastat tagasi,“ tunnustab Lääne.
Tema sõnul on intellektuaalne omand (avastus, leiutis, tehnoloogia) tihti alustava ettevõtte peamine väärtus. Enamasti kuulub see algselt ülikoolile ning turule minekuks on ettevõtjal esmalt vaja õigust selle kasutamiseks. Vormistamiseks on erinevaid juriidilisi lahendusi – saab teha nii, et intellektuaalne omand jääb ülikoolile ja ettevõtlusega tegeletakse litsentsi alusel, aga saab ka kokku leppida nii, et intellektuaalne omand liigub ülikoolist tervikuna välja ning ülikoolile antakse ettevõttes osalus. Üldjuhul nii Eestis kui ka mujal maailmas ei osale ülikoolid ettevõtluses aktiivselt, vaid jäävad passiivseks osanikuks.
Eesti ettevõtjal on kohe vaade väljapoole
„See ongi Eesti võlu, et meil on nii väike turg! Enamus Eesti ettevõtteid on esimesest päevast peale globaalsed. Kui näiteks Prantsuse ja Saksa ettevõtted vaatavad tihti ainult kohaliku turu suunas, siis meie seame silmapiiri kohe kaugemale. ÄIO jaoks on Euroopa kindlasti üks suur turg, aga me vaatame ka nii Põhja kui ka Lõuna Ameerika ja Aasia suunas,“ arutleb Lahtvee ning toob välja, et Euroopa Liit on siiski mitme teise turuga võrreldes liiga tihkelt regulatsioonides kinni.
„Uuendtoidu loa taotlemisega lähevad asjad õnneks paremaks. Me oleme koos teiste sama sektori iduettevõtjatega käinud Euroopa Komisjonis juba kolm aastat rääkimas, et protsesse on vaja teha kiiremaks. Vastasel korral liiguvad ettevõtted, kes on oma esmased investeeringud saanud Euroopas, Ameerikasse, avavad oma esimesed tootmised seal ja kogu kasum liigub samuti sinna. Euroopa on sellest nüüd lõpuks aru saanud ja on muutmas protsesse kiiremaks, aga küsimus on, kas oleme konkurentidega samal tasemel,“ kahtleb Lahtvee. Tema sõnul on uuendtoidu vallas Singapur selline regioon, kus on võimalik kiiresti luba taotleda ning ÄIOgi loodab aasta lõpuks Singapuris oma uuendtoidu müügiloa kätte saada.
Lääne rõhutab, et Eesti on selgelt start-up riik, mitte turg, mis tähendabki, et kui siin proovida suure lisandväärtusega ettevõtlust teha, siis tuleb siht kohe kaugemale seada. Juriidiliselt aspektist see aga asju ei hõlbusta. „Ma ei ole näinud ühtki piiriülest lepingut, mis oleks lihtne. Kas või sellepärast, et intellektuaalomand on riigiti erinevalt reguleeritud. Minule kui advokaadile on need kõige ägedamad kaasused üldse – kuidas aidata mitte ainult Eesti, vaid Euroopa ettevõtjatel minna erinevatele turgudele, lahendada seal intellektuaalomandi ja regulatsioonide küsimusi jne. Me peamegi olema hästi startup vibe’iga riigina, õigusnõustajatena ja ettevõtjatena – tuleb olla leidlik, laveerida teatud riskidega, olla riskialdis. Muidu need ükssarvikud meil siin ei sünniks,“ tõdeb Lääne.
Oktoobri „Soraineni sageduse“ saates räägime sellest, miks Eestis liiga väike osa teadusest turule jõuab, piiriüleste ambitsioonidega teaduspõhise ettevõtte ees seisvatest riskidest ja võimalustest, biotehnoloogia perspektiivist ja trendidest maailmas ning Eesti võimalustest selles valdkonnas silma paista. Saatekülalised on biotehnoloogiaettevõtte ÄIO kaasasuta ja Tallinna Tehnikaülikooli kaasprofessor Petri-Jaan Lahtvee ning advokaadibüroo Sorainen tervishoiu ja bioteaduste valdkonna juht Lise-Lotte Lääne. Saadet juhivad meie vandeadvokaadid Mario Sõrm ja Helery Maidlas.
Kuula saadet Soraineni Spotify’s!
