Kui laenuga ostetud kodu hävib sõjategevuse või muu vääramatu jõu tõttu, kas inimene peab laenu edasi maksma? Olulisele küsimusele vastavad Õhtulehes meie advokaat Annika Kask ja jurist Birke Vahesaar.
Laenu ei pea maksa olukorras, kus laenu maksmise kohustuse rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Sõda peetakse küll vääramatu jõu esinemise aluseks, kuid rikkumise vabandatavus ei tule reeglina kõne alla rahalise kohustuse puhul. See tähendab, et raha maksmise eest vastutab võlgnik reeglina alati ja võlausaldaja võib nõuda täitmist.
Laenuvõtja võib vabaneda ainult viivitusest tekkinud viivitusintressi maksmisest. Maksmise kohustuse rikkumise korral on vabandatavus teatud juhtudel põhimõtteliselt võimalik, nt sõja puhkemise, valitsuse poolt välisülekannete või valuutamaksete keelustamise korral, kuid selle tagajärjeks on üksnes viivisenõude välistatus. Seega kodulaenu intressi ja põhiosa tuleb siiski tasuda.
Kuivõrd laenu maksmise kohustus on rahaline kohustus, siis üldjuhul peab laenuvõtja ka hävinud kodu puhul laenu edasi maksma. Laenuleping ei muutu kehtetuks isegi erakorraliste olukordade, näiteks sõja, tõttu – lepingulised kohustused jäävad ka sel juhul kehtima.
Ukrainas saab taotleda võla kustutamist
Kui kinnisvara on hävinud, kuid laen jääb alles, kas inimesel on üldse võimalik sellest kohustusest vabaneda?
Seaduse järgi ei ole sellises olukorras automaatset viisi laenukohustusest vabanemiseks. Laenuleping kehtib endiselt ja laenuandjal on jätkuvalt õigus nõuda laenusumma tagasimaksmist. Puhtalt kinnisvara hävimise fakt ei kustuta võlga.
Antud vastused tuginevad Eesti kehtivatel seadustel. Erandeid võib tekkida siis, kui riik kehtestab laiaulatuslikud kriisimeetmed või kompensatsiooniskeemid. Kui Eestis peaks aset leidma ulatuslik katastroof, näiteks sõjategevus, siis on tõenäoline, et valitsus kuulutab välja eriolukorra, mis annab talle õiguse kehtestada uued seadused ja täiendada olemasolevat regulatsiooni. Näiteks Ukrainas on kehtestanud eraldi regulatsioonid, millega reguleeritakse sõjategevuse tõttu kahjustatud või hävinud kinnisvara hüvitamist ja laenukohustuste leevendamist. Ukrainas on võimalik taotleda kodulaenu võla kustutamist, kui laenuvõtja tagatiseks olev kodu on sõja tõttu hävinenud ja seda ei ole võimalik taastada. Sellised lahendused võivad olla eeskujuks ka teistele riikidele sarnastes olukordades.
Kindlustus sõjakahjusid ei kata
Kodu sõjas hävimise puhul pole abi ka kindlustusest. Sõjategevusest tingitud kahjud on kindlustuslepingutes tavaliselt välistatud. Kindlustusseltsid ei kata sõda, tuumaenergia kahju, terroriakti, mässu jms olukordi, sest selliste sündmuste kahjud on potentsiaalselt mõõtmatult suured ja kindlustusmaksetega neid riske ei kaeta. Mis on ka arusaadav, arvestades, et kindlustusandjad ei soovi pakkuda kindlustust olukordades, kus nad kõiki võimalikke riske ja kahjude ulatusi ette ei näe.
Juhul kui laenuvõtja pärast tagatise hävimist enam laenu ei maksa, on pangal õigus laenuleping üles öelda. Tavaliselt on laenulepingus sätestatud, et maksejõuetuse või tagatise olulise vähenemise korral võib pank kogu laenu ennetähtaegselt tagasi nõuda. Pank võib pakkuda ka samaväärse uue tagatise seadmist. Juhul, kui muud tagatist laenule pakkuda ei ole, võib pank nõude sissenõudmiseks pöörduda kohtusse või kohtutäituri poole. Kuna hävinud kinnisvara realiseerida ei saa, üritab pank sisse nõuda võlga muudest laenuvõtja varadest või tuludest – näiteks palgast (kohtutäitur võib määrata sissetuleku aresti) või teistest kinnis- või vallasvaradest, mis kuuluvad võlgnikule. Kohustuse täitmine ei sõltu tagatise olemasolust. Laenuvõtja vastutab laenu maksmise eest kogu oma varaga, mitte üksnes hävinud kinnisvaraga. Seadus annab pangale õiguse oma nõuet täita saada isegi siis, kui konkreetne tagatis on hävinud.
See tähendab, et isegi kui maja või korter (mis on laenu tagatis) hävib, jääb võlg alles ning laenuvõtja peab laenumakseid jätkama vastavalt laenulepingule.
