Teised riigid kiirendavad suurinvesteeringute tegemist, millest Eestis jääb vajaka, kuid seda saaks lahendada projektijuhtide loomisega, rääkis meie nõunik ja vandeadvokaat Sandra Mikli Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Mikli, kes juhtis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel õigusanalüüsi koostanud meeskonda, märkis, et Eesti võiks projektijuhtide kasutamisega võtta eeskuju Saksamaast. Tema sõnul ei piira sellist lähenemist miski ka praegu. „Seaduse järgi ei ole selleks mingeid volitusi puudu,“ märkis ta.
Soraineni koostatud analüüsi järgi ei seisne Eesti probleem niivõrd seaduste puudumises, vaid menetluste killustatuses ja ajakulus. Reeglid on olemas, kuid nende rakendamine võtab sageli aastaid, mis omakorda muudab Eesti vähem atraktiivseks investeeringute tegemise asukohaks võrreldes teiste Euroopa riikidega.
Mikli sõnul võiks projektijuht, kes haldab protsessi, järgib tähtaegu ja suhtleb eri osapooltega, olla olemas igas kohalikus omavalitsuses, näiteks tuulikute planeeringutes.
Häid näiteid leiab lähedalt
Täna on näiteks Soomes ja Leedus nn ekspressrada olemas. „Soomes on kolme tüüpi erilube, mis lubavad teha ulatuslikke erandeid olemasolevatest nõuetest. Üheks huvitavamaks erisuseks Eestiga võrreldes on see, et Soomes ei pea planeeringuid mitmel juhul üldse järgima. Meie oleme hästi kinni selles, et planeeringud on olulised, mis ka olnud vale,“ rääkis Mikli.
Lisaks pööratakse Soomes ja Leedus tähelepanu kaitsetööstusele. Leedus on selline üldine riiklikult tähtsate projektide menetlus, mis on tegelikult ka Eestis olemas riigi eriplaneeringu mõttes. Soomes on killustatum lahendus, kus valdkondade kaupa pakutakse erisusi, näiteks andmeparkide puhul.
Kuna Eesti on Mikli sõnul teistest maha jäänud, tuleks andmetöötluse ja andmemajutuse buumist kaugemale vaadata. „Kuna Euroopa Liidu tasemel on nullnetoheite määrus, siis võiks vaadata otsa erinevatele tehnoloogiatele, näiteks ka tuumatehnoloogiale.“
Ühe olulise teemana mainis meie nõunik seda, et erinevalt Eestist turundavad Leedu ja Soome aktiivselt oma menetlusi. „Näiteks „meil saab 90 päevaga, tulge meie juurde“. Meil seda ei ole, aga tundub, et peame paratamatult sinna jõudma, et näidata, miks me oleme hea majanduskeskkond,“ rääkis Mikli.
