Hiljuti arutati valitsuses võimalust vabastada lastelaagrite korraldamine käibemaksust (loe lähemalt). See on igati tervitatav algatus. Maksuvabastuse eesmärk oleks toetada laste ja noorte teadmiste ning kogemuste arengut. Noored on Eesti tulevik ning seetõttu väärib selline haridust toetav idee kiiret ja sisulist lahendust enne suvise laagriperioodi algust.
Praegu kehtivate reeglite ja avalike tõlgenduste järgi on lastelaagrite korraldamine tavaline käibemaksuga maksustatav teenus. Kuna laagriteenuseid ostavad üldiselt füüsilised isikud, tähendab see sisuliselt käibemaksu tasumist lapsevanemate taskust riigikassasse. Lisaks kasutatakse lastelaagrites palju mittemaksustatavat sisendit – näiteks enda maksuvaba kinnisvara või laagripersonali töötasud. Seetõttu tekib maksukoormus eelkõige just laagri korraldajal ning kandub lõpuks teenuse hinnale.
Lastelaagreid peaks käsitlema koolitusteenusena
Lastelaagrite maksustamine tundub mõnevõrra ebakohane, kui võrrelda seda muu mitteärilise koolitustegevusega, mis on käibemaksuvaba. Lastelaagri puhul on tegemist sotsiaalset laadi haridusteenusega, et noorte teadmisi ja oskusi arendada. Ärilise kasumi teenimine ei ole keskne. Sealjuures ei välista maksuvabastus mõistlikus ulatuses tulu teenimist, nagu see on tavapärane ka mittetulundusühingute puhul.
Hetkel on lastelaagrite korraldamise käibemaksuga maksustamine sarnasem poest saia ostmisele kui üldhariduskoolitusele või mitteärilise koolituse osutamisele. Kui jätta kõrvale formaalsed tegevusloaga ja muu säärasega seotud nõuded, siis mille poolest lastelaagrite teenus üldhariduslikust koolitusteenusest nii erinev on?
Lastelaagrid on loomulik osa noore haridusteest. Kui koolis õpitakse peamiselt teooriat, siis laagris saab rohkem praktilisi oskusi ja väärtuslikke kogemusi. Üks täiendab teist ning eraldiseisvana ei toimi kumbki sama hästi.
Loogiline samm nii perede kui ka riigi jaoks
Oleks igati mõistlik, kui valitsus võimaldaks ka lastelaagrite korraldajatel osutada oma teenuseid käibemaksuvabalt. See muudaks laagrites osalemise peredele taskukohasemaks ning vähendaks olukorda, kus riik teenib laste ja noorte arendamise arvelt 24% maksutulu. Praktiline lahendus ei pea olema keeruline: piisaks sellest, kui noorte- ja projektilaagreid hakataks käsitlema koolitusteenusena. Paljudel juhtudel ongi see nende tegelik sisu, kui vaadata laagrite eesmärke ja programmi lähemalt.
