Meie partner Allar Jõks käsitleb Postimehes ilmunud arvamusartiklis Euroopa Liidu plaanitavaid digireeglite muutuseid ning nende võimalikku mõju Euroopa konkurentsivõimele, innovatsioonile ja Eesti ettevõtetele.
Digireeglite lihtsustamine või uued piirangud?
Euroopa Liit töötab nn digitaalse omnibus-määruse kallal, mille eesmärk on lihtsustada ja korrastada Euroopa digireegleid. Euroopa Komisjon tuli 2025. aasta novembris välja plaaniga muuta isikuandmete kaitse üldmäärust (GDPR) ja e-privaatsuse direktiivi ning Euroopa Parlamendi juhtkomiteede ühisraport tegi sellele täiendavaid muudatusettepanekuid.
“Euroopa Komisjoni kaks kõige olulisemat muudatust on isikuandmete definitsiooni täpsustamine ja tehisaru koolitamiseks õiguslike aluste loomine,“ kirjutab Jõks. Samas märgib, et ühisraport sisaldab kahjuks ka muudatusi, mis vähendavad Euroopa konkurentsivõimet.
Pakutud lahendus tegeleb pigem tagajärje kui põhjusega
Ühe ettepaneku kohaselt peaksid veebibrauserid kuvama kasutajale ühe keskse küpsistenõusoleku akna, mis kehtiks korraga kõigile veebilehtedele.
Jõksi sõnul tegeleb selline lahendus pigem tagajärje kui põhjusega. Tema hinnangul tuleneb nn nõusolekuväsimus eelkõige e-privaatsuse direktiivi aegunud nõuetest, mis sunnivad kasutajaid pidevalt nõusolekuid andma.
Samuti võib muudatus mõjutada Euroopa meediaettevõtete ja digireklaami turgu. Kui kasutajad keelduvad brauseri tasandil nõusolekust, võivad reklaamijad kaotada võimaluse mõõta kampaaniate mõju mõõta ja sihtrühmi täpselt määratleda. See võib mõjutada nii meediaväljaannete kui ka e-kaubanduse ettevõtete ärimudeleid.
Kas ja kuidas piirata tehisaru kasutamist?
Jõks toob esile ka automatiseeritud otsuste tegemise regulatsiooni. Euroopa Komisjon pakkus algselt välja võimaluse lubada tehisaru kasutamist teatud tingimustel, kuid Euroopa Parlamendi ühisraport näeb ette rangema lähenemise.
Muudatusettepanekute kohaselt peaks automatiseeritud otsuste tegemise puhul olema tagatud „mõistlik inimlik sekkumine“. Jõksi hinnangul võib see muuta keerulisemaks selliste lahenduste kasutamise nagu finantstehnoloogia rakendused ja pettuste tuvastamise süsteemid, mis teevad suure hulga otsuseid automaatselt.
Eesti huvid Euroopa digiregulatsioonis
Jõksi sõnul ei ole digimajandus Eesti jaoks pelgalt majandusküsimus. Kuigi Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor moodustab olulise osa majandusest, siis tehnoloogiaettevõtted panustavad üha enam ka küberkaitsesse ja tehisarul põhinevate lahenduste arendamisse.
Seetõttu leiab ta, et Eesti poliitikakujundajad peaksid Euroopa Liidu tasandil aktiivselt seisma innovatsioonisõbraliku õigusraamistiku ning Eesti majandus- ja julgeolekuhuvide eest.
“Kui Euroopa Parlament loob regulatiivseid tõkkeid, mis teevad Eestis tehisaru arendamise keerulisemaks, ei ole see lihtsalt majanduslik risk. See on julgeolekurisk Euroopale,” hoiatab Jõks.
