Eesti plaan anda tehisaruagentidele oma tunnuskood on julge samm, kuid tõeliseks läbimurdeks tuleb lahendada ka agentide autentimise, volituste ja vastutuse küsimused, kirjutavad meie vandeadvokaat ja infotehnoloogia insener Kaupo Lepasepp ning advokaat Ulrika Paavle.

Tehisaru raamistikku on vaja eile

Seletuskirja lähtekoht on õige: inimesed kasutavad üha enam tarkvara, mis suhtleb nende eest teenuseosutajate ja riigiga ning teeb tehinguid. Eesti peaks olema koht, kus tehisaruajastu ettevõtteid on kõige parem luua.

Õiguslik lünk on reaalne. Agent ei saa täna kasutada paljusid teenuseid, mida inimene saab pärast tuvastamist. Ta ei saa vaadata inimese andmeid ega teha tema eest tehinguid. Piirang ei ole tehniline, vaid õiguslik ja usaldusalane.

Julge algatus plahvatuslikult areneva, lähiaastail maailma muutva tehnoloogia kasutamise õigusliku reguleerimise vallas näitaks Eestit jälle innovaatilisena ja eristaks meid viimaste aastate investeeringuid pärssinud „rinderiigi“ kuvandist.

Eestile sobib kõrge ambitsioon

Minister Liina Vahtras on kriitikale vastanud, et tegemist on vaid võimalusega: „ei teki kohustust mitte kellelegi, ei ühelegi teenusepakkujale, ei ühelegi inimesele“. See on aus ja riigile odav.

See aga ongi eelnõu nõrk koht, mille seletuskiri ise välja ütleb: eesmärk on luua „minimaalne õiguslik alus“; agendi õigusi ega tegutsemise piire ei reguleerita ning kood ei tõenda volitust. Ilma volituste, kontrolli ja vastutuseta ei pruugi kellelgi olla põhjust koodi kasutada.

Julgel sammul edasi

Tehisaruagendi puhul on seega tähtsam, kelle nimel ta tegutseb, mida ta tohib ja kes vastutab. Number aga aitab agenti siduda vastutajaga.

Võtame lihtsa näite. Inimene soovib, et agent maksaks tema arved, kuid mitte üle 500 euro. Pangal on kaks küsimust.

Esiteks, kas agent tegutseb tõesti selle isiku nimel, kelleks ta end väidab? Koodist ei piisa: ka inimene ei saa teha pangamakseid isikukoodi öeldes. Nii nagu inimene autendib end Smart-ID-ga, peaks ka agent end usaldusväärselt autentima.

Teiseks, kas agent jääb volituse piiresse? 50 euro makse laseb pank läbi, 5000 euro makse peaks tagasi lükkama või küsima inimeselt kinnitust.

Kui tuvastamine ja volituse piirid on kontrollitavad, tekib ka vastutuses selgus: kui pank laseb läbi makse, milleks volitust polnud, vastutab pank; kui agent tegutses volituse piires, vastutab inimene.

Sama loogika kehtib ettevõtjatele. Väikeettevõtja võib lasta agendil esitada majandusaasta aruande, kuid mitte vahetada välja juhatust. Seletuskiri märgib, et juriidilise isikuga seotud kood ei vajaks seadusemuudatustki, ja just ettevõtjatel on agentide järele suurim vajadus. Eelnõu peaks ka juriidilistele isikutele ette nägema usaldusväärset autentimise ja volituse tõendatuse võimaluse.