Postimees käsitles terviseandmete väljastamist õiguskaitseasutustele ja sellega seotud õiguslikke küsimusi. Meie vandeadvokaat Albert Linntam selgitas, miks peab terviseandmete kasutamine põhinema selgel õiguslikul alusel ning olema kooskõlas patsiendisaladuse ja põhiõiguste kaitsega.
Kehtiv seadusandlus ei luba Linntami sõnul sellist lahendust, et need andmed antakse lihtsalt küsimise peale – TEHIKu haldaja peaks iga päringut analüüsima ja otsustama, kas ja millises ulatuses andmeid anda.
„Psühhiaatrilise ravi seaduses oli selline üldine säte, aga selle puhul on riigikohus ära piiritlenud (1-20-5071), et saad nõuda ainult diagnoosi ja ravi saamise fakti,“ selgitas Linntam. „See on tavaliselt see, mida kasutatakse ka narkokuritegude puhul. Sellega reaalne vajadus enamasti piirdubki. Ei ole objektiivset vajadust saada kogu digilugu kätte ja eprikriis tervikkujul alla laadida. Samuti ei ole eetiliselt vastuvõetav saada retseptiravimi ostmise koha järgi andmed, kus inimene asub.“
Linntami hinnangul on võimatu põhjendada ka kontrolli puudumist andmete väljastamise üle: „Saata kriminaalasja number, et andke kõik andmed siia, ei ole inimõiguste konventsiooniga ega põhiseadusega kooskõlas,» hindas ta.
Artiklis käsitletakse artiklis terviseandmete väljastamise senist praktikat, kavandatavaid seadusemuudatusi ning arstide, advokaatide ja riigiasutuste erinevaid seisukohti.
