Tööõigus on valdkond, kus vigadest võivad saada kurnavad töövaidlused. Meie nõunik Pirkko-Liis Harkmaa koos kolleegide Kaili Rätsepa ja Jüri Suliniga kinnitab Äripäeva Palgauudiste portaalis: enamikku neist vigadest on võimalik ennetada.

Läbipõlemine ja töökius – kelle vastutus see on?

Läbipõlemine ja töökius on kaasaegse tööelu reaalsus, mis mõjutab nii töötajate heaolu kui ka ettevõtte kulusid. See, mida sageli peetakse ainult töötaja isiklikuks probleemiks, on tegelikult ka tööandja vastutusala.

Seadus kohustab tööandjat tagama töötervishoiu ja ohutuse nõuded, sealhulgas psühhosotsiaalsete riskide ennetamist. See tähendab, et tööandja peab olema tähelepanelik töökeskkonna ja töökorralduse suhtes ning võtma meetmeid, kui märgab varajasi hoiatussignaale.

Töökius kui süstemaatiline alandav või ründav käitumine kolleegide või juhi poolt võib jääda pikalt märkamatuks või tööandja ei võta seda tõsiselt. Sageli arvatakse, et tegemist on lihtsalt töötajate kokkupõrkega või et töötaja on liiga tundlik. Tegelikult on töökius tõsine probleem, millel on konkreetsed õiguslikud tagajärjed.

Tööandja kohustus on reageerida töökiusu kahtlusele. Kui töötaja esitab kaebuse või on märke ahistamisest, ei saa juhtkond jääda passiivseks. Olukordi tuleb uurida, leida viise olukorra lahendamiseks ja dokumenteerida kõik sammud. Kui tööandja ei tegutse, võib ta hiljem vastutada nii töötaja tervisekahjude kui ka võimaliku kompensatsiooni eest.

Läbipõlemise varajased märgid on sageli nähtavad – töölt puudumiste kasvav trend, vähenev tootlikkus, konfliktid, emotsionaalne väsimus. Töökiusu puhul võivad olla signaalid töötaja soov vahetada meeskonda, äkilised haiguslehed või konfliktid kindlate kolleegidega. Kui neile ei pöörata tähelepanu, võib asi lõppeda pikkade haiguslehtede või töötaja lahkumisega.

Praktilised näited annavad selgeid sõnumeid, et nii läbipõlemist kui ka töökiusu on võimalik ennetada. Töökohal keskkonna loomine, mis toetab töötajate vaimset tervist ja välistab ahistamist, ei nõua alati suuri investeeringuid, küll aga teadlikkust, selgeid reegleid ja valmisolekut reageerida. Kui tööandja leiab probleemidele lahendused, on võimalik ära hoida nii inimlikku kui ka majanduslikku kahju.

Töösuhte lõpetamine on täppisteadus

Töösuhte lõpetamine on üks valdkondi, kus tööandjad teevad vigu eriti sageli, kinnitavad tööõiguse advokaadid. Seadus annab täpsed nõuded, kuidas ja millistel alustel saab töösuhet lõpetada, aga tegelikkuses on detaile palju.

Koondamise, erakorralise lõpetamise ja töötaja omal soovil lahkumise protseduurid erinevad oluliselt. Igal juhul on oma tähtajad, nõutavad dokumendid ja hüvitised, mida tuleb arvestada. Kui protseduuris tehakse viga – näiteks unustatakse oluline samm või arvutatakse hüvitis valesti – võib see viia töövaidluseni.

Tööõiguse advokaadid näevad pidevalt olukordi, kus tööandjad ei ole teadlikud kõikidest nõuetest. Näiteks koondamisel tuleb teavitada töötukassat, erakorralisel lõpetamisel peab seaduslikke aluseid väga täpselt täitma. Kui kohus leiab hiljem, et lõpetamine oli ebaseaduslik, võib tööandjale tekkida märkimisväärne hüvitise maksmise kohustus.

Hea uudis on see, et õigete teadmiste ja hoolikalt läbi viidud protseduuridega on võimalik ennetada enamikku probleemidest. Võtmetähtsusega on dokumentatsiooni täpsus ja protseduuride järgimine.

Ennetamine on võimalik

Tööõiguse valdkonnas on enamikku probleeme võimalik ennetada. See nõuab teadmisi, tähelepanu ja korrektsete protseduuride järgimist, aga on täiesti teostatav.

Reaalsetest kohtukaasustest ja töövaidlustest saab palju õppida. Kui mõista, millised on kõige levinumad vead ja kuidas need tekivad, on võimalik neid oma ettevõttes vältida. Advokaadid, kes näevad igapäevaselt, kuidas väikestest valesammudest saavad suured probleemid, rõhutavad: õiged teadmised ja proaktiivne lähenemine teevad suure vahe.

Investeering teadmistesse ja korrektsete protseduuride loomisesse tasub end ära. See aitab vältida nii finantskulusid kui ka närvikulusid, mida töövaidlused kaasa toovad.

Loe kõige sagedasematest vigadest ja riskikohtadest täispikast artiklist Äripäeva Palgauudistes või Raamatupidajas!