Kõigile tuttav GDPR ehk isikuandmete kaitse üldmäärus on juba mõnda aega meid saatnud, kuid nagu nimigi ütleb, on tegemist üldise raamistikuga. Euroopa andmestrateegia tulemusena saame juurde mitmeid õigusakte, mis reguleerivad andmeid laiemalt, mitte piirdudes vaid isikuandmetega. Meie andmekaitse õigusvaldkonna juht Mihkel Miidla usub, et andmetega seonduv õigusmaastik mitte ei liigu selginemise suunas, vaid läheb veelgi keerulisemaks ja fragmenteeritumaks. Samas on lootust, et tekib uusi võimalusi innovatsiooniks ja andmemajanduse kasvuks.

Kuula saadet Soraineni Spotify kanalil!

Teeme Eesti andmemajanduses osalejatele atraktiivseks!

Mihkel Miidla loodab, et arvestades, kui palju meie riigi ettevõtjasõbralikkus on vähenenud, leiavad otsustajad viise muuta Eestis äri ajamine lihtsamaks. „Mida ma tahaks loota, on see, et kui nüüd tuleb Brüsseli poolt taas mõni regulatsioon, siis me siin Eestis ei keeraks maksimaalselt jälle sellele vinti peale. Kui me ei suuda keskset õigusloomet nii väga mõjutada, võiksime proovida vähemalt teha oma nurgas selle asja lihtsamaks kõige suuremas võimalikus võtmes,“ loodab Miidla. EL-i andmestrateegia ülevõtmisel tuleb leida tasakaal, mis võimaldab siin äri teha, mitte ei peleta siit ära.

ELi andmekaitsereeglite ülevõtmisel ei maksa Eestis liiga kõva vinti peale keerata
Äripäeva foto: Mario Sõrm, Mihkel Miidla ja Kaupo Lepasepp saates „Soraineni sagedus“

Tahad privaatsust? Maksa

Andmete väärtuse kohta toob Miidla mõtlemapaneva näite. „Lähed apteeki. Vaatad. Ohoo, kiilanemise vastane vahend! Maksab 14 eurot. Lähed sellega uhkelt kassasse. Ja siis saad teada, et see 14 eurot kehtib ainult siis, kui oled püsiklient. Püsikliendiks saamiseks pead liituma püsikliendiprogrammiga, mille tingimuseks on, et sinu kohta võidakse koguda andmeid ka näiteks kiilanemise kohta. Sa saad toote osta ka ilma püsikliendiks hakkamata, aga siis on hind 22 eurot. Nüüd, kas see kaheksaeurone vahe on õigustatud või mitte? Ettevõtjad väärtustavad sedalaadi andmete hankimist äri arendamise eesmärgil juba täna. Siit aga küsimus meie ühiskonnale: kas me oleme valmis selleks, et kui tahad ühiskonnas privaatselt elada, on see sulle kulukam?“

Miks tasub täna endiselt GDPR-ist rääkida? Kes peavad uute arengute osas eriti tähelepanelikud olema? Kuidas on omavahel seotud isikuandmed, tehisintellekt ja innovaatilised lahendused?

Nendele ja mitmetele teistele küsimustele aitab „Soraineni sageduse“ saates vastuseid otsida meie andmekaitse õigusvaldkonna juht Mihkel Miidla. Saadet juhivad Soraineni Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp  ja advokaat Mario Sõrm.

Kuula saadet Äripäeva raadios või Soraineni Spotify’s!

Loe artiklit Äripäeva digilehest!