Veebis kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepped on samuti üldjuhul õiguslikult kvalifitseeritavad lepinguteks, mistõttu tuleks teada selliste kokkulepetega kaasnevaid riske, kirjutab meie advokaat Kirsi Johanna Koistinen.
Kirjalike lepingute sõlmimine on parim viis kindlustamaks, et osapooled peavad omalt poolt võetud kohustustest kinni. Valdavale osale lepingutest ei ole seaduses sätestatud mingit kindlat vorminõuet, seega võib lepingu lugeda sõlmituks ka juhul, kui see on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. See tähendab, et kokkulepe ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud, kuid seda peab olema võimalik loetavalt taasesitada ning see peab sisaldama tehingu teinud isikute nimesid. Näiteks on üldjuhul sellises vormis e-kirjavahetus, samuti Facebookis ja Instagramis peetud vestlused.
Seda, kas Facebookis või Instagramis peetud vestlust võib lugeda sõlmitud lepinguks, sõltub sellest, kas lepingu sõlmimise tingimused on täidetud. Võlaõigusseaduse § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
Seega kõige olulisem on, et mõlemad pooled on piisavalt selgelt esitanud oma tahteavalduse lepingu sõlmimiseks kokkulepitud tingimustel. Kui on, siis chat või vestlus on piisav tõendamaks, et leping on sõlmitud.
Kirjaliku lepingu sõlmimata jätmisega kaasnevad riskid
Asjaolu, et teine lepingupool võib proovida oma kohustustest kõrvale hiilida on midagi, mida tuleb alati lepingute sõlmimisel arvestada. Seetõttu olekski soovitatav, et vestluse asemel oleks ikkagi eraldi koostatud leping, kus on sätestatud milliseid õiguskaitsevahendeid üks osapool võib rakendada, kui teine osapool oma kohustusi ei täida. Ilmselt see on ka põhjus, miks osapool, kellel on kohustus midagi teha, pigem väldiks lepingu sõlmimist.
Kui teine osapool ei ole nõus lepingu sõlmimisega, peaks olema paigas kindel plaan, kuidas kahju vältida – näiteks kokku leppida, et tasu makstakse alles siis, kui mingi kindel tulemus on saavutatud.
Kui aga risk on võetud ning tasu on ette makstud, aga teine osapool ei täida oma kohustusi, on kahjustatud osapoolel ikkagi seadusest tulenevad võimalused oma õiguste kaitsmiseks.
Sellises olukorras tuleks algul nõuda kohustuste täitmist mingiks kindlaks tähtajaks. Kui tähtaeg lastakse mööda, võib kahjustatud osapool lepingust taganeda ning kõik lepingu alusel üle antu, ehk makstud tasu, tooted, jm tagasi nõuda.
Sealt edasi, kui raha ei tagastata või kompromissi siiski ei saavutata, läheb asi juba keerulisemaks. Kindlasti alati enne kohtusse pöördumist tasuks konsulteerida advokaadiga, kes oskab konkreetset kaasust täpsemini hinnata ja nõustada, kas kohtusse pöördumine tasub ära, kuna tegu on väga aeganõudva ja kuluka protsessiga.
