Oskamatus avalikkusega suhelda võib viia suurprojektiideed hingusele ning kahjustada kohtuvaidluse kulgu, nagu oleme näinud näiteks Tartu tselluloositehase loos. Samas annab suhtekorralduse nüansside tundmine läbirääkimistes ja vaidlustes olulisi eeliseid. „Igal suuremal ja ka keskmisel ettevõttel on tänapäeval oma meediakonsultant mingil kujul olemas, mistõttu kindlasti on eksperdi kaasamine vajalik, kui vaidluse vastaspool tegeleb süsteemselt PR-iga ja püüab teid mustata,“ selgitas kommunikatsioonibüroo META Advisory partner Ott Lumi saates „Soraineni sagedus“. Samal ajal on arukas iga konkreetse juhtumi puhul läbi mõelda, kas sinu strateegia on n-ö avalik või vaikne ehk public või silent. „Mina mõtlen alati kolm korda läbi, kas avalikkuse dimensiooni kaasamine on üldse mõttekas. Ilmtingimata ei maksa meediasse joosta, sest elu on keeruline ja Eesti ühiskond on väike“ lisas ta.

Räägi riskid kliendiga läbi

„Kindlasti tasub kõigepealt koos kliendiga läbi mõelda ja arutada, kas antud kaasuse või kliendi vastu võib meedia huvi tunda. Teiseks, kas antud vaidluse või kliendi suhtes on avalikkuses võimalik kujundada vähemalt neutraalne hoiak. On teatud teemad, mille suhtes me ütleme kliendile, et meediasse ei ole mõtet minna, sest sellises vaidluses on avalikkuse poolehoidu väga raske saavutada ja seda tuleb kindlasti ka kliendile selgitada. Samas, esindajale on õigus igaühel, sõltumata sellest, kas oled metsatööstur või tubakatootja,“ rõhutas meie vaidluste lahendamise ja ennetamise valdkonna ekspert Allar Jõks kliendiga kõikide nüansside läbi arutamise vajalikkust ja kliendi soovi olulisust. Jõks soovitab alati kliendiga läbi rääkida ka võimalikud riskid, sest meediasse pöördumine võib anda soovitule hoopiski vastupidise tulemuse. „Esiteks võib meediasse pöördumine häirida kohtunikku. Teiseks võib meedia hoiak kujuneda eeldatust hoopis teistsuguseks ning kolmandaks võib oma meediaplaani elluviimine innustada vastaspoolt sama tegema,“ loetles Jõks riske, mis eelnevalt põhjalikult läbi tuleb kaaluda.

meedia ja kohtuvaidlus
Kaupo Lepasepp, Allar Jõks, Ott Lumi ja Oliver Ämarik salvestamas “Soraineni sageduse” saadet

Oskuslik taustatöö toob edu

Vastates küsimusele, milleks üldse PR-eksperdi abi tänapäeval vaja on, kus igaüks võib luua oma suhtekorralduskampaania kas või näiteks oma Twitteri või Facebooki konto kaudu, rõhutas Ott Lumi oskusliku taustatöö olulisust. „Taustatöö hõlmab ajakirjanike võimaliku eelhoiaku analüüsi; kanalite analüüsi, kus oma sõnumeid edastada; kõneisikute leidmist ja koolitamist. Seda suudavad PR-agentuurid kvaliteetselt teha. Kui eesmärk on tõsta meediausaldust kohtuvaidluse osapoole vastu, siis tuleb alustada võimalike partnerite ja vaenlaste kaardistamisest. Teiseks tuleb koostöös kliendiga kokku leppida võtmesõnumid. Kolmas samm on mõelda, kuidas laiemale avalikkusele selgitada keerulisi ja nüansirikkaid küsimusi – PR-inimestel on tööriistad selleks olemas. Kokkuvõtvalt on oluline taustatöö, korralikud memod ja õieaegne kommunikatsioon,“ rõhutas Lumi.

„Oluline on kohe kliendiga kokku leppida eesmärk – on selleks siis avalikkuse informeerimine vaidlusest kui faktist või kliendi positsiooni tutvustamine,  tähelepanu juhtimine lüngale õiguskorras, vastaspoole usaldusväärsuse kahtluse alla seadmine, kaitselahingu pidamine või hoopis midagi muud,“ lisas Jõks. Eesmärke võib olla mitmeid ning ka nende saavutamise teed on erinevad.

„Soraineni sageduse“ saatest

Seekordses „Soraineni sageduse“ saates arutlesid saatejuhid Oliver Ämarik ja Kaupo Lepasepp kohtuvaidlustega seotud suhtekorralduse ja mainekujunduse üle ning küsisid, millal tasub kohtuvaidlust meedias toetama hakata ja millal sellest hoiduda. Kaasa mõtlesid kommunikatsioonibüroo META Advisory partner Ott Lumi ja advokaadibüroo Sorainen partner Allar Jõks, kes on büroo kohtuvaidluste lahendamise ja ennetamise valdkonna üks juhte.

Kuula saadet Äripäeva raadios

või Soraineni Spotify’s

Loe artiklit Äripäevas