Sorainen
Palun proovi teisi filtreid
Kokkuvõte Eesti haldusõiguse dogmaatika näib olevat alates taasiseseisvumisest kantud soovist säilitada tasakaal kahe mingis mõttes vastandliku suuna vahel. Ühelt poolt tahetakse järgida põhiseadusega kehtestatud nõudmisi kodanike põhiõiguste ja -vabaduste tagamisele ning säilitamisele, kuid teiselt poolt paistab olevat pidevalt kasvanud haldusõiguslikel alustel sekkumine ühiskonnaelu korraldamisse. Käesoleva artikli eesmärk on tõsta kirjeldatud vastandlikkuse valguses esile haldusõiguse laiemat […]
Kokkuvõte Avaliku korra mõistet võib pidada üheks juriidiliseks lähtekohaks küsimusele, millistel juhtudel tuleb korrakaitseorganitel (sh politseil) astuda samme riikliku järelevalve vormis. Teoreetiliste õiguslike diskussioonide kõrval omab avaliku korra mõiste tähtsust ka korrakaitseorganite igapäevase praktilise töö seisukohast. Seda, et politsei olevat liialt koormatud talle mitteomaste ülesannetega, tajutakse ilmselt üldise probleemina ka poliitilistes aruteludes. Kuigi avaliku korra […]
Rääkides Saksa mõjust Eesti õiguses, tuleb kõigepealt nentida tõsiasja, et praegused Eesti kesksed seadused on tugevalt mõjutatud Saksamaa eeskujust. Seejuures on oluline silmas pidada mitte üksikuid Saksamaa õigusnorme ja õigusakte, vaid kogu õigussüsteemi. Saksa õiguse võimendatud ülevõtmine toimus eeskätt 1990ndatel (kuid mitte ainult) just endistes Nõukogude Liidu koosseisus olnud riikides. Saksa õigus aitas arenevatel riikidel […]
Kokkuvõte Artiklis analüüsitakse mõningaid ESM kohtuvaidlusega seonduvaid õiguslikke küsimusi, mille ümber on Riigikohtu üldkogu 8. mai avaliku istungi järel tekkinud oluline avalik diskussioon. Artiklis käsitletakse ESM asutamislepingu artikli 4 lõike 4 õigusmõju välistava reservatsiooni tegemise võimalikkust; ESM asutamislepingu seost Euroopa Liidu õigusega, Euroopa Liidu liikmesriikide vastutusega integratsiooni eest ning riigi suveräänsuse ja vääringu stabiilsuse tagamise […]
Kokkuvõte Vaatamata Justiitsministeeriumi luhtunud katsele majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse loomiseks 1990. aastate keskpaigas, taasalgatati majandushaldusõiguse kodifitseerimine ning 2010. aasta augustis esitas Vabariigi Valitsus Riigikogule majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse eelnõu, millega luuakse Eesti majandushaldusõigusele üldosa. Eelnõu vundamendi Eesti õiguskorras moodustab põhiseaduslik ettevõtlusvabadus, mistõttu on eelnõu kantud eesmärgist, et väheneks majandushaldusõiguse regulatsioonide arv, ulatus ja keerukus, s.t […]