Kandideerimisprotsessis võib tööandja küsida vaid neid küsimusi, mis annavad aimu, kas töötaja haridus, kogemused, oskused ja isikuomadused ning teatud kindlatel juhtudel ka tervislik seisund vastavad ametikoha nõuetele, ütles meie nõunik Pirkko-Liis Harkmaa Eesti Ekspressis ilmunud artiklis, kus kirjeldati mitmeid juhtumeid, kus naistele on tööintervjuudes ebasobivaid või suisa keelatud küsimusi esitatud.
Harkmaa sõnul pole olemas peaaegu ühtegi sellist töövaldkonda, kus oleks vaja töötajalt küsida midagi tema laste, perekonnaseisu või pereplaneerimise kohta. „Raseduse ja lapse rinnaga toitmise kohta küsimine võiks põhimõtteliselt kõne alla tulla siis, kui töötaja kandideerib tööle, mis on rasedale või last rinnaga toitvale naisele keelatud. Aga siis oleks õigem juba töökuulutuses või värbamisprotsessi käigus märkida, et töö ei sobi rasedatele ega imetavatele naistele.“
Kui kandidaat jäetakse kõrvale tema potentsiaalse raseduse, sünnitamise, lapsevanem olemise või perekondlike kohustuste täitmise tõttu, on see diskrimineerimine – need tegurid ei iseloomusta kuidagi töötaja kogemusi, oskusi või isikuomadusi, sõnas vandeadvokaat.
Töötaja sobivust näitab katseaeg
„Kas töötaja ametisse sobib, saab tööandja välja selgitada katseaja jooksul – selleks see ongi ette nähtud,“ ütles Harkmaa ning lisas, et tööandjatel on aja- ja ressursimahuka väljaõppe planeerimisel soovitatav sellega arvestada.
Isegi kui tööandja otustab kandidaadilt tema isikliku elu puudutavaid keelatud küsimusi küsida ei pruugi see tähendada seda, et nüüd on kõik ootamatused välistatud. Esiteks ei pruugi kandidaat alati tõtt rääkida. Samuti võivad tööotsija seisukohad muutuda või teeb elu ise lihtsalt oma keerdkäike. „Seega ei ole võimalik kandideerimisfaasis nii ehk naa pikemat perspektiivi välja selgitada,“ sõnas Harkmaa.
Pettumuste vältimiseks soovitab ta tööandjatel olla juba kandideerimisfaasis ametikoha eelduste ja töötingimuste asjus võimalikult läbipaistev. Näiteks peaks kandideerijale juba varakult ütlema, kui tuleb käia tihti töölähetustes või on vaja head füüsilist vormi. Siis saab kandideerija ise hinnata ja otsustada, kas pakutav ametikoht talle üldse sobib. Tööandja võib kandidaadilt küsida vaid üldiselt jah või ei vormis, kas töötajal võib esineda takistusi ametikohal töötamiseks.
Ka kandideerijal on oma vastutus. Kui ta ikkagi soovib paindlikke töötingimusi, on vaja see tööandjaga läbi rääkida. Sageli heidavad töötajad tööandjatele ette, et nende vajadustega ei arvestata, kuid nad ise ei ole tööandjale üldse öelnudki, mida nad vajavad.
