Meie poole on korduvalt pöördutud küsimusega, kas ja millal on lubatud töötajaid jälgivate seadmete kasutamine töösuhetes. Seda näiteks olukordades, kus vajalik on töösõitude fikseerimine või juhul, kui töötaja jälgimine on vajalik seetõttu, et tegemist on üksi töötava isikuga. Näiteks rongijuhtide puhul võib olla õigustatud jälgimine, et tagada nii rongijuhtide kui ka reisijate ohutus. Küsimusi tekitab tööandjates, millal ja millises ulatuses on jälgimine õiguspärane.

Töötajate jälgimise õiguslik alus

Selliste seadmete kasutamise õiguspärasuse kontrollimisel ei saa üle ega ümber isikuandmete kaitse õigusest, kuna kirjeldatud seadmetega töötajaid jälgides töötleb tööandja töötaja isikuandmeid. Isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) järgi peab isikuandmete mis tahes töötlemiseks olema õiguslik alus. Töösuhetes ei saa selleks õiguslikuks aluseks reeglina olla nõusolek (vt ka AKI juhis).

Teoorias võiks olla sobivaks õiguslikuks aluseks seadusest tuleneva kohustuse täitmine (GDPR Art 6(1)(c)), kuid kuna reeglina sellist sõnaselget kohustust tööandjale spetsiifilisteks situatsioonideks sätestatud ei ole, on praktikas tavapärane õiguslik alus õigustatud huvi (GDPR Art 6(1)(f)).

Selleks, et õigustatud huvi saaks olla sobivaks õiguslikuks aluseks, tuleb läbi viia nõuetele vastav kaalumine, et otsustada selle üle, kas antud juhul kaalub tööandja õigustatud huvi üles andmesubjekti subjektiivsed privaatsusõigused ning miks on just konkreetse seadme kasutamine parim meede soovitud eesmärgi saavutamiseks.

Töötajate jälgimise vajadus

Selleks, et pidada jälgimist õiguspäraseks, peab tööandja väga selgelt põhjendama jälgimise ulatust ja vajadust. Kuigi konkreetse seadme kasutamise õiguspärasust tuleb igakordselt hinnata kaasusepõhiselt, võib välja tuua mõned peamised põhjused, mis võiksid õigustada jälgimist võimaldavate seadmete kasutust:

  • töö efektiivsem korraldamine (nt autode asukoha jälgimine GPS-seadmetega)
  • vajadus kauba jälgimise järele kauba iseloomust tulenevatel põhjustel (nt äärmiselt ohtlike kaupade transport)
  • töötajate ohutuse tagamine (nt töö ohtlikus keskkonnas või töötamine üksinda).

Töötajate töötundide jälgimine nö companion seadmete abil on võimalik vaid juhul, kui vähemsekkuvaid vahendeid ei ole võimalik kasutada ning arvestades kõiki asjaolusid on võimalik seda pidada tööandja vaatest vajalikuks.

Kui vajadus on võimalik kindlaks teha ning õiguslik alus seadmete kasutamiseks on olemas, tuleb lisaks silmas pidada, et kõik tööandja poolt isikuandmete kasutamiseks rakendatavad vahendid ja viisid tuleb töötajale teatavaks teha ning alati järgida põhimõtet, et töödelda võib isikuandmeid üksnes ulatuses (nii sisuliselt kui ajaliselt), mis on vajalik.

Lisainfo: Lise-Lotte Lääne

Loe lisaks ka artiklit 2023. aasta alguses jõustunud tööohutuse ja töötervishoiu seaduse muudatustest, millega uuendati töötervishoiuteenuse korraldust:

Uus terviklikum töötervishoiuteenus

Lisainfo: Pirkko-Liis Harkmaa

Ning artiklit 2023. aasta algusest jõustunud määruse muudatustest, millega lisati kutsehaiguste loetellu posttraumaatiline stressihäire ja  muud haigused, mida põhjustavad töökeskkonna psühhosotsiaalsed ohutegurid:

Kutsehaiguste loetellu kuuluvad nüüd ka vaimse tervise probleemid

Lisainfo: Jaanika Alevi

Samuti saab lugeda aprilli lõpus Euroopa Komisjoni välja antud juhiseid, kuidas ohtlike ravimite käitlemisega kaasnevaid riske vähendada või ära hoida

Uued juhised ohtlike ravimite käitlemiseks töökohal

Lisainfo: Pirkko-Liis Harkmaa