Käesoleva aasta alguses jõustusid tööohutuse ja töötervishoiu seaduse muudatused, millega uuendati töötervishoiuteenuse korraldust. Muudatused teenivad kolme olulist eesmärki:

  • töötervishoiuteenuse korralduse ja kvaliteedi parandamine,
  • tööandja ja töötervishoiuteenuse pakkuja koostöö edendamine ning
  • tööga seotud terviseprobleemide ennetamine ja võimalikult varajane avastamine.

Kui seni on tööandja peamiseks kohustuseks olnud töötajatele üksnes tervisekontrolli korraldamine ning muude töötervishoiuteenuste võimaldamine oli pigem valikuline, siis nüüdsest on tööandjal kohustus adresseerida tööohutuse ja töötervishoiu olukorda oma ettevõttes laiemalt. Nimelt hõlmab töötervishoiuteenus lisaks tervisekontrolli korraldamisele ettevõtte töötervishoiu olukorra terviklikku analüüsimist ning töötervishoiuarsti poolset nõustamist töökeskkonna parandamise ja töötajate tervise edendamise küsimustes.

Kes osutab töötervishoiuteenust?

Tööandja ise töötervishoiuteenust ei osuta. Teenust kui sellist osutab endiselt töötervishoiuarst, kes vajadusel kaasab oma äranägemisel näiteks töötervishoiuõe, eriarsti, ergonoomi, tööpsühholoogi või mõne muu spetsialisti. Küll aga peab tööandja selle teenuse osutamise omal kulul korraldama ning selle käigus ka töötervishoiuarstiga ning töökeskkonnaspetsialisti ja töökeskkonnavolinikuga või muu töötajate esindajaga konsulteerima.

Töötervishoiuteenuse osutamise eelduseks on aga see, et tööandja on koostanud töökeskkonna riskianalüüsi, kust nähtuvad töökeskkonnas esinevad ja töötajaid mõjutavad ohutegurid. Seega enne, kui tööandja asub tellima töötervishoiuteenust, peab ta olema korraldanud oma töökeskkonnas riskide analüüsimise ja koostanud tulemuste kohta vastava raporti.

Millised on töötervishoiuteenuse kohustuslikud komponendid?

Terviklik töötervishoiuteenus hõlmab erinevaid komponente, mis kogumis peaksid tagama ka terviklikuma ja kvaliteetsema töökeskkonna ja tööohutuse korralduse ning kaitsma paremini töötajate huve.

Töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisel võtab tööandja aluseks ja esitab töötervishoiuarstile töökeskkonna riskide hindamise tulemused (sh andmed selliste töökeskkonna ohutegurite kohta, millega töötaja oma töökohal kokku puutub), töötaja varasemad tervisekontrolli otsused ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise andmed. Tulevikus, kui ettevõttes juba on töötervishoiu olukorra tervikanalüüse tehtud, siis lähtuvad tööandja ja töötervishoiuarst ka viimase taolise analüüsi tulemustest.

Tööandjal on kohustus säilitada töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisega seotud andmeid kümme aastat osutamisest arvates.

Riskianalüüsiga tutvumine ja töökeskkonna külastus. Töötervishoiuarst peab olema kursis ettevõtte riskianalüüsiga ning vastavalt vajadusele külastama ka töökeskkonda. Taolise külastuse eesmärgiks on tagada, et arst saab hea ülevaate nii ettevõtte töökeskkonnast kui ka töötajaid mõjutavatest ohuteguritest koha peal ning ei pea seega üksnes tuginema riskianalüüsis sätestatule. Kas sellise külastuse vajadus esineb, seda hindavad ja lepivad kokku tööandja ja töötervishoiuarst. Samuti lepivad tööandja ja töötervishoiuarst kokku, kui sagedasti selliseid külastusi tehakse. Külastus on kindlasti soovitav ettevõtete puhul, kelle tegevus on seotud suuremate riskidega või kus töötab palju töötajaid.

Töötervishoiu olukorra tervikanalüüs. Taoline tervikanalüüs on töötervishoiuteenuse uus osa ja peaks andma tööandjale pildi sellest, milline on tema ettevõtte töötervishoiualane olukord tervikuna ning mida ta oma ettevõtte spetsiifikast tulenevalt peaks ohutu töökeskkonna loomisel ja töötajate tervise kaitsmisel arvesse võtma. Analüüsi koostamisel lähtutakse riskianalüüsist, töökeskkonna külastusest, töötajate tervisekontrollide tulemustest, töötajate tööga seotud haigestumiste andmetest, ajutise töövõimetuse andmetest ja töötajate terviseseisundit kirjeldavate küsimustike andmetest, samuti tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise andmetest.

Seaduses on jäetud lahtiseks see, et mida taolise tervikanalüüsi käigus täpselt analüüsima peaks. Eeldatakse, et selle lepivad tööandja ja töötervishoiuarst omavahel tulenevalt vajadustest ja asjaoludest kokku. Seaduse muudatuste eelnõu seletuskirjas on võimalike näidetena toodud töötajate haigestumise ja töölt puudumise statistika analüüs, töötajate üldiste tervisenäitajate või enam levinud tervisprobleemide analüüs, vms.

Analüüs koostatakse kirjalikult taasesitatavas vormis. Analüüsis kajastatakse vastavalt selle sisule ja eesmärgile ettevõtte probleemseid töötervishoiualaseid murekohti ja tehakse    ettevõtte-,  töötaja- või ametikohapõhiseid ettepanekuid nende lahendamiseks. Töötajate terviseandmeid ja diagnoose analüüsis ei avalikustata.

Töötervishoiu olukorra analüüsi tuleb viia läbi regulaarselt vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul.

Tervisekontroll. Tervisekontrolli saadetavate töötajate nimekirja koostavad ja tervisekontrolli sisu otsustavad tööandja ja töötervishoiuarst koos riskianalüüsi tulemuste alusel.  Tervisekontrolli käigus hinnatakse töötaja terviseseisundit, töökeskkonna ja töökorralduse sobivust töötajale või selgitatakse välja töötaja võimalik tööst põhjustatud haigestumine või kutsehaigestumine.

Esmane tervisekontroll tuleb uutele töötajatele, kes puutuvad töökeskkonnas kokku ohuteguritega või kelle töö laad seda nõuab, korraldada nelja kuu jooksul tööle asumisest arvates. Erandiks on siin töökohad, kus töötaja puutub kokku bioloogiliste ohutegurite, kantserogeenide, mutageenide, plii ja selle ühendite ning asbestitolmuga või kui tegemist on öötööga. Sellisel juhul tuleb tervisekontroll läbida enne nimetatud ohuteguritega kokkupuutumist või öötööle asumist. Aasta alguses on täiendust leidnud ka töökeskkonna ohutegurite ja töö laadide nimekiri, mille korral tuleks töötaja tervisekontrolli suunata. Nüüdsest sisaldub selles nimekirjas ka korduvaid liigutusi sisaldav töö.

Regulaarseid tervisekontrolle tuleb korraldada lähtuvalt töötervishoiuarsti otsusest, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul.

Alates käesoleva aasta algusest kehtib ka põhimõte, et kui töötaja on viimase kuue kuu jooksul läbinud tervisekontrolli samade ohutegurite või sama töölaadi suhtes, mille puhul oleks tööandjal vaja korraldada töötajale esmane tervisekontroll, siis ei pea tööandja esmast  tervisekontrolli korraldama esimese nelja tööleasumise kuu jooksul, vaid töötaja olemasoleval tervisekontrolli otsusel märgitud tähtajal. Olemasoleva tervisekontrolli otsuse saab uuele tööandjale esitada töötaja ise. Tööandjal endal on  võimalik konsulteerida tervisekontrolli vajalikkuses töötervishoiuarstiga või saata töötaja tervisekontrolli sõltumata varasemast tervisekontrolli otsusest, kui talle tundub, et töötajat eelmisel töökohal mõjutanud ohutegurid või tema töölaad polnud sama.

Töötervishoiuarsti ettepanekud. Töötajate tervisekontrolli ja ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi tulemusena teeb töötervishoiuarst tööandjale omapoolsed ettepanekud töötingimuste parandamiseks ja töötajate tervise edendamiseks. Sellised ettepanekud ja ka töötervishoiuarsti otsused peaks tööandja tulevikus lisama ka riskianalüüsi alusel koostatud tegevuskavasse. Seaduse muudatuste eelnõu seletuskirjas soovitatakse tööandjal  töötervishoiuarstiga töökeskkonnas rakendatavad meetmed läbi rääkida ning regulaarselt hinnata nende asjakohasust ja efektiivsust. Samas on jäetud tööandjale töötervishoiuarsti ettepanekute rakendamisel ka kaalutusruum. Tööandja ei pea rakendama selliseid ettepanekuid, millega kaasnevad tööandjale ebaproportsionaalselt suured kulud. Kulude ebaproportsionaalsuse üle otsustamine on jäetud hetkel tööandjale.

Tööandja ja töötajate nõustamine. Nõustamine toimub lähtuvalt tööandjale antud soovitustest ja tervisekontrolli tulemustest ning selle eesmärk on soodustada töötervishoiuarsti soovituste ja ettepanekute elluviimist praktikas. Töötervishoiuarst peab nõustama tööandjat töökeskkonna ja töötingimuste kohandamisel ning nii tööandjat kui ka töötajaid tervise edendamise küsimustes.

Kuidas teenuse osutamisel töötajate terviseandmeid kasutatakse?

Tööandjal on õigus töödelda töötervishoiuteenuse korraldamiseks ja töötervishoiuarsti ettepanekute rakendamiseks töötaja terviseandmeid seaduse alusel. Andmed edastab tööandjale töötervishoiuarst. Samas ei tohi arst selliselt tööandjale avalikustada töötaja mis tahes terviseandmeid, vaid  ainult selliseid, mis on vältimatult vajalikud tööandjale töökeskkonna ja töötingimuste parandamiseks ning töötajate tervise edendamiseks ning on vahetult seotud eeltoodud tegevustega. Kindlasti ei ole tööandjal õigust saada töötajate diagnooside andmeid, analüüside ega uuringute tulemusi, terviseprobleemide kirjeldust vms.

Tööandjale edastatud terviseandmed on üksnes kaudsed ja võivad viidata teatud terviseprobleemide esinemisele. Näiteks annavad kaudset informatsiooni töötaja terviseseisundi kohta töötervishoiuarsti soovitus kanda arvutiga töötamisel prille või randmetuge. Samas ilma neid andmeid teadmata ei saa tööandja kohandada töötajale töötingimusi vastavaks või rakendada muid vajalikke ja sobivaid meetmeid.

Igal juhul on tööandja kohustatud töötajate terviseandmetega korrektselt ringi käima ning taoliste andmete kogumisest töötajaid ka töötajatele suunatud andmekaitseteatistes teavitama.

Lisainfo: Pirkko-Liis Harkmaa

Loe lisaks ka artiklit töötajaid jälgivate seadmete kasutamisest töösuhetes

Töötajaid jälgivate seadmete kasutamine töösuhetes

Lisainfo: Lise-Lotte Lääne

Ning artiklit 2023. aasta algusest jõustunud määruse muudatustest, millega lisati kutsehaiguste loetellu posttraumaatiline stressihäire ja  muud haigused, mida põhjustavad töökeskkonna psühhosotsiaalsed ohutegurid:

Kutsehaiguste loetellu kuuluvad nüüd ka vaimse tervise probleemid

Lisainfo: Jaanika Alevi

Samuti saab lugeda aprilli lõpus Euroopa Komisjoni välja antud juhiseid, kuidas ohtlike ravimite käitlemisega kaasnevaid riske vähendada või ära hoida

Uued juhised ohtlike ravimite käitlemiseks töökohal

Lisainfo: Pirkko-Liis Harkmaa