Ettevõtte ülemineku käibemaksukäsitlus Rootsis ja Eestis
Verner Silm
Rootsi Kõrgeim Halduskohus tegi 5. juunil 2025 olulise otsuse, mis muudab senist arusaama ettevõtte ülemineku ehk Transfer of a Going Concern (TOGC) käibemaksuvabast käsitlemisest.
Otsus puudutab juhtumeid, kus omandaval ettevõttel ei ole õigust sisendkäibemaksu maha arvata, ning kinnitab, et sellistel juhtudel TOGC reegleid kohaldada ei saa.
Millist mõju avaldab see EL-i käibemaksudirektiiviile tuginev tõlgendus Rootsi ja Eesti käibemaksupraktikale? Kas Eesti ettevõtted võivad peagi sarnaste piirangutega silmitsi seista?
Loe Verner Silma analüüsi siit!
Eesti vajab osalusoptsioonide kajastamiseks oma raamatupidamisjuhendit
Verner Silm
Eesti ettevõtlusmaastik, eriti idu- ja väikettevõtete sektor, on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. Üha enam kasutatakse töötajate motiveerimiseks ja pikaajalise pühendumuse tagamiseks osalusoptsioone.
Siiski puudub Eestis praegu selge ja sobiv juhend, kuidas optsioone raamatupidamises kajastada. Kehtivad rahvusvahelised standardid, nagu IFRS ja SME IFRS, ei arvesta piisavalt Eesti väikeettevõtete spetsiifilisi vajadusi.
Eesti peaks looma oma raamatupidamise toimkonna juhendi (RTJ), et reguleerida osalusoptsioonide kajastamist ja tagada õiglane ja läbipaistev arvestus, mis vastab kohalike ettevõtete tegelikele eesmärkidele.
Miks rahvusvahelised reeglid ei toimi, loe edasi siit!
Kuritarvitustevastane reegel TuMS § 51 Debt Push-Down kontekstis
Marie-Elisabeth Martinson, Kaido Künnapas
Tartu Ülikooli magistrant Marie-Elisabeth Martinson uuris kuritarvitustevastase reegli rakendamist Debt Push-Down kontekstis. Teda juhendas meie partner Kaido Künnapas.
Kuivõrd senini puudus õigusselgus selles, kas ja millistel alustel sellised tehingud maksustamisele kuuluvad, oli magistritöö eesmärgiks välja selgitada selliste tehingute maksukäsitlus Eestis.
Analüüs näitas, et kehtiva tulumaksuseaduse (TuMS) kohaselt on debt push-down tehingud maksustatavad vaid siis, kui tegemist on maksukuritarvitusega.
Milline kontrollskeem töötati välja kuritarvituse esinemise tuvastamiseks, loe edasi siit!
Poliitikud tahavad väikeosanikke topelt maksustada, ehkki ei peaks
Kärt Anna Maire Kelder, Kaido Künnapas
Ajalooliselt välja kujunenud olukord, kus vähem kui 10% osaluse puhul korjatakse dividendidelt topelt tulumaksu, on ajale jalgu jäänud ning väärib muutmist, kirjutavad meie maksueksperdid Kärt Anna Maire Kelder ja Kaido Künnapas Äripäevas.
Praegused Eesti maksureeglid näevad ette, et väikeosanikud peavad maksma oma tuludelt tulumaksu mitu korda ja nii peabki olema. See puudutab olukorda, kus olete investeerinud läbi oma OÜ mõnda suurde tulu tootvasse ühingusse ja omate seal alla 10% osalust. Dividendi saamisel korjab riik tulumaksu mitu korda.
Miks on tehtud maksupoliitiline otsus võtta oma ühingu kaudu investeerivatelt väikeosanikelt mitu nahka? Kas jälle „see Euroopa Liit“? Loe edasi siit!
Täiendav raporteerimiskohustus värsketele krüptovaraturu tegevusloa omanikele
Hanna Esko
Alates krüptovaraturu tegevusloa (MiCA loa) saamisest, mis on kohustuslik kõigile krüptoraha platvormidele hiljemalt 1. juulist 2025, muutub virtuaalvääringute rahakotiteenuse osutajate ja virtuaalvääringute vahetusteenuse osutajate aruandluskohustus.
Deklaratsiooni „Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise rahvusvahelise maksukuulekuse parandamise ja FATCA rakendamise kokkuleppega seonduva teabe kogumine” peavad esitama Eesti finantsasutused, kellel on Ameerika Ühendriikide residentide finantskontod.
Deklaratsiooni esitamise kohustus laieneb ka virtuaalvääringute teenusepakkujatele.
Seni ei pidanud Eesti maksuamet virtuaalvääringute rahakoti- ja vahetusteenuse osutajaid FATCA mõistes aruandekohustuslikuks, kuid alates krüptovaraturu tegevusloa saamisest tekib kohustus FATCA deklaratsioone esitada ka sellistel turuosalistel.
Advokaat Hanna Esko selgitab lähemalt!
Kas Euroopal on aeg tunnustada avalikustamisõigust?
Brigita-Liisa Piipuu
Mida teha näiteks siis, kui avastate, et teie nägu ilutseb ilma teie teadmise ja nõusolekuta Nike’i Euroopa esinduspoodide reklaamplakatitel? Just sellistele olukordadele otsis meie jurist Brigita-Liisa Piipuu vastust enda magistritöös.
Ameerika Ühendriikides leidis isiku õigus avaldamisele (right to publicity) tunnustamist juba 20. sajandi keskpaigas, mil isiku identiteet hakkas omandama kaubanduslikku väärtust ja seda hakati kasutama ärilisel eesmärgil.
Üks tuntud näide sellisest juhtumist oli kohtuasi, kus teismelise Abigail Robersoni portreefotot kasutati ilma tema teadmise ja nõusolekuta jahutootja ja -müüja Franklin Millsi reklaamis „Flour of the Family“.
Kiiresti sai selgeks, et ainuüksi eraelu puutumatuse õigus ei suuda lahendada isiku identiteedi majandusliku ärakasutamise probleeme ning kiirelt arenev ühiskond nõuab selgemat õigusraamistikku, et kaitsta üksikisikute identiteedi lubamatut ärilist kasutamist kolmandate isikute poolt.
Kas senine üleeuroopaline reeglistik on piisav, et tagada isiku õigusega avalikustamisele võrdväärne kaitse isiku identiteedi lubamatu ärilise kasutamise juhtudel? Loe edasi!
Soraineni maksutiim Prahas – ühtsema meeskonna nimel
Maksumeeskonna tunnetuse tugevdamine Prahas, koostöö harjutamine ja jagatud hetked aitavad luua veelgi ühtsema ja inspireerituma tiimi.
Ühine eesmärk, tugev side, hea huumor ja positiivne energia – just need on vundament, millele meie igapäevatöö toetub.
