Euroopa Liidu uus tööstusheidete direktiiv toob kaasa senisest oluliselt rangemad keskkonnanõuded ning laiendab kompleksloa kohustust ka uutele tegevusaladele, kirjutavad Tööstusuudistes ilmunud artiklis meie vandeadvokaat Britta Retel ja jurist Birke Vahesaar.
Kliimaministeeriumis on valminud direktiivi ülevõtmise eelnõu ning Eestil on direktiivi ülevõtmiseks aega kuni 1. juulini 2026. Ettevõtjatel tasub juba varem hinnata, kuidas uued nõuded nende tegevust mõjutavad.
Ettevõtjad peavad arvestama rangemate heitenõuetega
Direktiivi üks olulisemaid muudatusi on kohaldamisala laiendamine tegevusaladele, mida senine regulatsioon ei hõlmanud. Tulevikus võib kompleksloa kohustus tekkida näiteks suuremahulise akuelementide tootmise ning elektrolüüsi teel vesiniku tootmise käitajatele, kui tegevuse maht ületab direktiivis sätestatud lävendid.
Samuti karmistub parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamise loogika. Kui seni lähtuti praktikas sageli PVT-vahemiku leebemast otsast, siis edaspidi tuleb arvestada käitise tegelikku võimekust saavutada võimalikult range heitetase. Erandite taotlemine jääb võimalikuks, kuid nõuab põhjalikku kulude ja keskkonnakasu analüüsi ning tõendamist.
Rohepööre jõuab komplekslubadesse
Uus direktiiv nõuab, et kõik kohaldamisalasse kuuluvad käitised rakendaksid keskkonnajuhtimissüsteemi, mille põhiosad tuleb avalikustada ning mille rakendamist tuleb regulaarselt auditeerida.
Lisaks muutub kompleksloa sisu märksa nõudlikumaks. Tulevikus tuleb heite piirväärtuste kõrval käsitleda ka ressursikasutust, energiatõhusust, veetarbimist, jäätmetekke vältimist ja ohtlike ainete kasutuse vähendamist.
Direktiiv seob tööstusettevõtted senisest otsesemalt kliimaeesmärkidega. Mitmel tegevusalal tegutsevad ettevõtjad peavad koostama dekarboniseerimiskava, milles kirjeldatakse tootmise liikumist kestlikuma ja kliimaneutraalsema mudeli suunas.
