- Kas maksuvabastus kehtib ka siis, kui optsiooniandja lahkub kontsernist?
- Kas Eesti võiks saada Euroopas USA investorite „väravaks“?
Neile küsimustele otsime vastust juunikuu uudiskirjas!
Mis saab maksuvabastusest, kui optsiooniandja lakkab kuulumast tööandja kontserni?
Pärast mõningast põuda õitseb Baltikumi tehinguturg taas. Sellega on tihedalt seotud ka töötajate optsiooniprogrammid.
Seadusandja on loonud osalusoptsioonidele maksuvabastuse: kui optsiooni alusvaraks on osalus tööandjas või tööandjaga samasse kontserni kuuluvas ühingus, ei loeta sellise osaluse omandamist erisoodustuseks. Lisaks peab osalusoptsiooni andmise ja realiseerimise vahele jääma vähemalt kolm aastat.
Küsimus on aga selles, millise hetke seisuga tuleb hinnata tingimust „osalus tööandjas või tööandjaga samasse kontserni kuuluvas isikus“. Kui optsiooni andmise hetkel kuulub tütarühing, milles optsioonid anti, veel tööandjaga samasse kontserni, kuid realiseerimise ajaks enam mitte, siis kas maksuvabastus siiski kohaldub?
Uus maksuläbipaistva ühingu tüüp – kas Eesti võimalus hakata püüdma USA investorite raha?
Kas me soovime maksustada end jõukaks või peaksime hoopis otsima viise, kuidas ka „magades“ raha teenida? Ilmselt eelistab enamik eestlasi viimast varianti. Eesti vajab selgelt uusi ja julgeid ideid, et meie majandus ei hääbuks ja noorus välismaale ei kaoks.
IFA-Eesti seminaril jagasid Michael Gallagher ning Gideon Rapaport mõtteid selle kohta, kuidas muuta Eesti USA investoritele atraktiivseks ning positsioneerida see investeeringute väravana Euroopasse.
Mis on Luksemburgi edu taga, loe edasi siit:
