• Millal käsitleb Maksu- ja Tolliamet vabatahtlikku reservi omakapitali sissemaksena ja millal mitte?
  • Kas hasartmängumaksu ümber tekkinud segadus näitab, et Eesti ettevõtjate ja ühiskonna üldine maksutahe on madal?
  • Kas ja miks peaks lastelaagrite korraldamine olema käibemaksust vabastatud – ning miks on oluline teha see otsus enne suvehooaega?
  • Kas varem maha arvatud sisendkäibemaks tuleb korrigeerida, kui ettevõtte tegevus jätkub, aga vara kasutus muutub?

Neile küsimustele otsime vastust allolevas uudiskirjas!

 

Maksuamet tunneb üha suuremat huvi vabatahtliku reservi sissemaksete vastu

Kaido Künnapas

Viimasel ajal on Maksu- ja Tolliamet hakanud rohkem tähelepanu pöörama vabatahtliku reservi sissemaksetele. Probleemid tekivad sageli sellest, kuidas on reservi moodustamine sõnastatud põhikirjas ning reservi sissemakseid sõnastatud osanike otsuses.

Kui osanik soovib ühingu omakapitali suurendada, tehakse seda tavaliselt ühel kolmest viisist:

  • osakapitali suurendamisega
  • osakapitali suurendamisega koos ülekursi registreerimisega
  • omakapitali tunnustega sissemakse tegemisega vabatahtlikku reservi.

Viimase variandi kasutamist lubab äriseadustik, ms võimaldab ühingule moodustada ”muid vabatahtlikke reserve”. Praktikas on vabatahtliku reservi kaudu sissemaksete tegemine muutunud üha populaarsemaks.

Kuidas sissemakseid turvaliselt vormistada, loe siit:

Vabatahtlik reserv on paindlik lahendus, kuid nõuab täpset vormistust. Fotol: Kaido Künnapas

 

Kas hasartmängumaksu juhtum näitab Eesti madalat maksutahet?

Hanna Esko, Brigita-Liisa Piipuu

Detsembris heaks kiidetud hasartmängumaksu eelnõusse lipsanud näpuviga, mis vabastas veebikasiinod maksu tasumisest, on jõudnud vahekulminatsioonini. Nagu hiljuti selgus, tegid hasartmängumaksu asemel annetuse alla pooled kasiinoärid.

Esmapilgul võib see jätta mulje, et Eesti ettevõtjate maksutahe on kõikuv. Tegelikult on pilt keerulisem.

Miks maksutahe on oluline ja mida näitavad andmed Eesti maksutahte kohta, loe edasi siit:

Hasartmängumaksu segadus ei näita madalat maksutahet, vaid ebaselgeid reegleid. Fotol: Hanna Esko, Brigita-Liisa Piipuu

 

Lastelaagrid vajavad käibemaksuvabastust enne suvehooaega

Kaido Künnapas

Hiljuti arutati valitsuses võimalust vabastada lastelaagrite korraldamine käibemaksust. See on igati tervitatav algatus. Maksuvabastuse eesmärk oleks toetada laste ja noorte teadmiste ning kogemuste arengut. Noored on Eesti tulevik ning seetõttu väärib selline haridust toetav idee kiiret ja sisulist lahendust enne suvise laagriperioodi algust.

Miks oleks lastelaagrite korraldamise vabastamine käibemaksust loogiline samm nii perede kui ka riigi jaoks, loe edasi siit:

Lastelaagrite korraldamise maksustamine on hetkel sarnasem poest saia ostmisele kui koolituse osutamisele. Sorainen. Pildil: Kaido Künnapas

Ettevõtte üleminek ja kinnisvara rendileandmine ei vabasta sisendkäibemaksu korrigeerimisest

Verner Silm

Eesti käibemaksupraktikas ei ole kinnisvara, sisendkäibemaksu korrigeerimine ega ettevõtte üleminek eraldiseisvalt midagi uut. Maksu- ja Tolliameti senine praktika ning käibemaksuseaduse süsteem lähtuvad juba aastaid põhimõttest, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus on seotud konkreetse maksukohustuslase enda maksustatava käibega ning vara tegeliku kasutusega. Kui vara kasutus muutub, tuleb korrigeerida ka varem maha arvatud sisendkäibemaksu.

Sellest hoolimata kerkib sama küsimus praktikas korduvalt esile just ettevõtete müügi ja restruktureerimiste puhul. Sageli lähtutakse majanduslikust tervikust ja järeldatakse, et „tegevus ju jätkub“, mistõttu ei peaks käibemaksuõiguses midagi muutuma. Käibemaksu loogika on aga kitsam ja rangem.

Loe artiklit edasi siit:

Ettevõtte üleminek ei vabasta sisendkäibemaksu korrigeerimise kohustusest

Meie maksunõustamise tiim laienes

Soraineni Leedu kontoriga liitusid asja neli kogenud maksuõiguse spetsialisti, sealhulgas partnerid dr Aistė Medelienė ja dr Mindaugas Lukas. Sellega kinnistab Sorainen oma positsiooni advokaadibüroona, kellel on Baltikumi kõige suurem, kogenum ja mitmekesisem maksutiim.

Medeliene Lukas Venius Vileikiene

Meie Eesti kontoriga liitusid hiljuti partneritena ka Eesti tuntumaid ja kogenumaid tehingunõustajaid Sven Papp ning finantsvaldkonna regulatiivküsimuste ning majanduskuritegude ennetamise ja lahendamise ekspert Marko Kairjak.

Värsked edetabelid kinnitavad meie maksutiimi positsiooni Baltikumi tipus

Rahvusvaheliste õigusväljaannete Chambers Europe 2026 ja The Legal 500 värskete hinnangute põhjal on Sorainen taas advokaadibüroode esirinnas nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. Kõigis kolmes riigis sai meie maksutiim kõrgeima taseme tunnustuse.

Meie maksutiimi liikmeid tunnustati ka individuaalselt:

Chambers Europe 2026

Kaido Künnapas – Band 2

Kärt Anna Maire Kelder – Band 3

Paul Künnap – Leading Partner

Kaido Künnapas – Next Generation Partner

Kärt Anna Maire Kelder – Leading Associate

Verner Silm – Leading Associate

 

Ei jõudnud meie eelmist maksu-uudiskirja lugeda? Saad seda teha siin:

Loe eelmist maksu-uudiskirja!