-
Välisinvesteeringute riiki meelitamiseks luuakse Roheline Koridor
Suurprojektideks olulised investeeringud takerduvad Eestis pikkade haldusmenetluste taha ning realiseeritakse teistes riikides. Kui Soomes, Rootsis ja näiteks Hollandis saab, siis miks ei peaks oluliselt kiiremad haldusmenetlused olema võimalikud ka Eestis? „Eestis on ehk lootust suurprojekt ellu viia minimaalselt viie aastaga, samas kui Soomes ja Rootsis saadakse hakkama ühe aastaga. Sealjuures pole Soome oma olukorraga rahul […]
-
Kaitsetööstus kasvab mühinal, hoogu lisab peagi valmiv kaitsetööstuspark
Eesti kaitsetööstuse seis on hea. 2022. aastal oli valdkonna müügitulu 250 miljonit eurot – ligi poole võrra rohkem kui 2021. aastal. Suur osa toodangust läheb ekspordiks ning mitme Eesti kaitseettevõtte tegevus on ühel või teisel moel seotud Ukrainaga, st et väärtust luuakse reaalses konfliktikoldes. Eesti edulood on kõrgtehnoloogilisel tasemel – sensoorikas, küberkaitses, robootikas. Klassikalist pommi- […]
-
Kliimaseadusega seotud kavatsused on riigil ambitsioonikad, aga tee teostuseni ebaselge
Valitsus on saatnud huvigruppide lauale kliimaseaduse väljatöötamiskavatsuse (VTK), millega riik tahab seaduseks vormida ELi õigusest tuleneva väga ambitsioonika kliimaeesmärgi, kuid milles täielikult puudub põhimõtteline ettepanek, kuidas seatud sihte saavutada. Seaduseelnõu tahetakse valmis saada 2024. aasta suveks ja seadus ise peaks jõustuma 2025. aasta esimesel jaanuaril. Kuula saadet Soraineni Spotify kanalil! Mõte hea, teostus kehv „Avalöök […]
-
ELi andmekaitsereeglite ülevõtmisel ei maksa Eestis liiga kõva vinti peale keerata
Kõigile tuttav GDPR ehk isikuandmete kaitse üldmäärus on juba mõnda aega meid saatnud, kuid nagu nimigi ütleb, on tegemist üldise raamistikuga. Euroopa andmestrateegia tulemusena saame juurde mitmeid õigusakte, mis reguleerivad andmeid laiemalt, mitte piirdudes vaid isikuandmetega. Meie andmekaitse õigusvaldkonna juht Mihkel Miidla usub, et andmetega seonduv õigusmaastik mitte ei liigu selginemise suunas, vaid läheb veelgi […]
-
Ettevõtjad juba loovad oma vilepuhumise kanaleid, riik aga alles mõtleb
Eestit on ootamas kopsakas trahv, sest riik pole siiani suutnud seaduseks vormida vilepuhumise direktiivi. Direktiiv jõustus 2019. aasta lõpus ja ülevõtmise tähtajaks oli 2021. aasta lõpp. „Arutelusid on olnud ja ühe versioonina on seaduseelnõu ka valitsuse laualt läbi käinud, kuid võeti tagasi, kuna sinna tuli tohutult muudatusettepanekuid. Praegu on eelnõu leebemas versioonis uuesti valitsuse laual […]