Niikaua kui me jätkame riigikaitse kaudu meeste diskrimineerimist ja soorollide süvendamist, ei vähene ka naiste ja meeste palgalõhe probleem ning veelgi vähem aitab see kaasa riigikaitsele, kirjutavad meie partner ja kaitseliitlane Karin Madisson ning nõunik ja riigikaitsevaldkonna juht Eestis Robin Teever Eesti Päevalehes.
Hiljuti avaldatud OECD uuring toob taas esile kurva tõsiasja: Eestis teenivad täiskohaga töötavad naised keskmiselt 25% vähem kui mehed. Väiksem sissetulek tähendab aga kesisemat pensioni ja suuremat vaesusriski vanemas eas. 2023. aastal oli naiste pension OECD riikides keskmiselt 24% väiksem kui meestel.
Statistika on üsna kurb ega lähe aastatega kuidagi paremaks. Hoolimata sellest, et isadele on loodud üsna sarnased võimalused laste kasvatamises osalemiseks kui emadele, jäävad emad sagedamini perekondlike kohustuste tõttu tööst eemale. Alahinnata ei saa ka ajajärku, kust me tuleme. Mõningatel ametikohtadel, kus töötasid ja töötavad seni peamiselt naised (nt haridus ja meditsiin), ongi alamakstud. Samuti ei saa alahinnata välja kujunenud soostereotüüpe, mida ühiskonnas ikka veel reklaamitakse või lausa survestatakse järgima. Aga kas see on ainus põhjus?
Paljude noorte meeste iseseisev elu ja karjäär saavad alguse ajateenistuses. Kaitseväes omandatakse oskused, mida tööandjad kõrgelt hindavad: suureneb enesedistsipliin, stressitaluvus, ajaplaneerimise oskus ja analüütilise mõtlemise võime. Uuringud näitavad, et just neid oskusi väärtustavad ajateenijad ka ise kõige enam. Tartu ülikooli ja kaitseväe akadeemia 2023. aasta uuring näitas selgelt, et ajateenistuses õpitu aitas igapäevaelus toetada noorte enesearengut ja vaimset heaolu.
Läbitud ajateenistuse abil palk hoopis tõuseb
Meeste ja naiste palgalõhet põhjendatakse tihti asjaoluga, et naised panevad oma karjääri pausile, samal ajal kui mehed saavad karjääriredelil segamatult edasi pürgida. Kuigi ajateenistusele kulub selgelt vähem aega kui laste kasvatamisele, oleks ju loogiline väita, et ajateenistusest tingitud hilisem karjääriredelile astumine paneb need mehed ebasoodsamasse positsiooni. Ent ei pane, pilt on hoopis vastupidine.
2024. aastal kaitseministeeriumi tellimusel tehtud statistikaameti uuringust ilmneb selge, vastupidine seos ajateenistuse ja suurema sissetuleku vahel. Aastatel 2006–2021 ajateenistuse läbinud mehed teenisid keskmiselt u 6% rohkem kui need mehed, kes ajateenistuses käinud ei olnud (1915 eurot vs. 1824 eurot). Mediaanpalga erinevus oli veelgi suurem, üle 10%: 1798 eurot vs. 1561 eurot. Ajateenistuse läbinute seas oli rohkem tippspetsialiste ja vähem töötuid.
See näitab, et ajateenistus ei ole lihtsalt kohustus, vaid edukama karjääri hüppelaud. Siit tekib küsimus: kas see, et naistel sellist n-ö ellu astumise treeningu kohustust pole, võib olla osaliselt palgalõhe põhjuseks?
Kaitsevägi annab enesekindluse
Tihti tuuakse palgalõhe vaidlustes esile argument, et mehed töötavad vastutusrikkamatel ja paremini tasustatud ametikohtadel, kuna naised ei ole piisavalt ambitsioonikad või julged, et riskantsematel ametikohtadel töötada või kõrgemat palka küsida. Väidetakse, et naistel ei ole meestega võrreldes tihti nii head pingetaluvust, algatusvõimet, eestvedamisoskust, otsustuskindlust, julgust, arvamuse sõltumatust, organiseeritust ja saavutusele orienteeritust.
Aga miks see nii on? Tegu on justnimelt nende oskustega, mida ajateenistuse läbinud mehed on saanud endas arendada.
Riigikaitses on pidevalt olnud suureks probleemiks sobivate inimeste vähesus nii aja- kui ka tegevteenistuses. Nii näiteks tunnistas 2020. aastal arstlik komisjon kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavaks ainult 49% kõigist kohustuslastest (2019. aastal 40,2%). Naiste kaasamine meestega samadel alustel aitaks seda probleemi lahendada.
Lisades siia meie julgeolekuolukorra (loe: idanaabri) ja väikese rahvaarvu, ei tundu, et meil oleks paremaid variante kui kaasata naisi samadel alustel nagu mehi. Meeste ajateenistuse pikendamine neid probleeme ei lahenda.
Palju positiivseid näiteid
Seetõttu kutsume otsustajaid üles kehtestama riigikaitsekohustuse kõigile – nii meestele kui ka naistele. Selle kohta on väga häid näiteid Taanist, Rootsist, Iisraelist ja mujalt. Nii mehed kui ka naised võiksid osaleda kas otseselt sõjalises väljaõppes või seda toetavas väljaõppes. Seekaudu saaksid kõik noored väljaõppe ja oskused oma riiki kaitsta ning tagatud oleksid laiapõhjaline kaasatus ja kvaliteetsem riigikaitse.
Meie riik on piisavalt küps, et pakkuda kohustuslikku riigikaitselist väljaõpet kõigile, soost olenemata. 2021. aasta seisuga oli Euroopa Liidus kõrghariduse omandanud keskmiselt 36% 25–64-aastastest naistest, Eestis aga 53%, mis annab Eestile selles pingereas 3. koha.
Sellise potentsiaali riigikaitses kasutamata jätmine on ebamõistlik. Ei ole mõtet väita, et 18–19-aastased tüdrukud peaksid mõtlema perele ja kodule või et nad ei saaks hakkama. Riigikaitse ei tähenda ainult relvaga metsas müttamist või rasket füüsilist pingutust. Iga sõduri taga on 6–8 inimest, kes täidavad muid tugifunktsioone. Liiatigi on nüüdne lahinguväli palju mitmekesisem: osaval droonioperaatoril ei pea olema eriväelase füüsiline vorm või oskused, nii nagu kõik meditsiinisektoris töötavad inimesed ei pea olema arstid.
Usume, et niikaua kui me jätkame riigikaitse kaudu meeste diskrimineerimist ja soorollide süvendamist, ei vähene ka naiste ja meeste palgalõhe probleem ning veelgi vähem aitab see kaasa riigikaitsele. Võrdne panus riigikaitsesse võiks olla üks samm võrdsema ühiskonna poole, kus riigikaitse ei ole ainult meeste pärusmaa, vaid meie kõigi ühine asi.
Kui sellega kaasneb ka võimalus anda naistele juurde palgalõhet ahendavaid oskusi ja meelekindlust, milles veel kahelda? Väikeses riigis peame kõik andma panuse, et oma riiki kaitsta – igaüks oma parimate oskuste ja teadmistega.
Uuri palgalõhe muutust ajas ja ajateenistust puudutavat statistikat lähemalt Päevalehest.
