-
Paul Künnap: kuidas jõuda suurprojektides ja -arendustes tegudeni?
Meie partner ning kinnisvara- ja ehitusõiguse tiimi juht Paul Künnap kirjutas Delfi Ärilehes, kuidas jõuda suurprojektides ja -arendustes tegudeni. Oleme majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel tegelenud selle küsimusega põhjalikult planeeringute ja teatud loamenetluste kontekstis ning peagi on valmimas seaduseelnõu, millega luuakse ekspressrada strateegiliselt oluliste projektide elluviimiseks. Kui muudatused viiakse ellu, saab nii mõndagi sellest rakendada kõikides […]
-
Kaitsetööstuse käekäigust: Raha krabinat on kuulda, aga hankeprotsessid on veel aeglased
Kaitsetööstuses pole piirülene ettevõtlus mitte valik, vaid kohustus. Tellijaks on riigid, kusjuures mitte iga riik ei sobi kliendiks. Kui tahad oma äri hoida ja kasvatada, siis lihtsalt pead laienema, tõdesid „Soraineni sageduse“ piiriülese äri eri saatesarjas kaitsetööstusettevõtte Milrem Roboticsi õigusvaldkonna juht Indrek Kangur ja advokaadibüroo Sorainen riigikaitsevaldkonna juht Robin Teever. „Umbes 60 riiki üle maailma […]
-
Gerli Helene Gritsenko: heliga kiiruspiiraja kasutamine uutes autodes tekitab õiguslikke küsimusi
Juba ligi poolteist aastat on uute autode ostjatel tulnud harjuda sellega, et kiirust ületades hakkab masin piiksuma ning möödapääsu helist enam pole. Praeguseks vurab ligikaudu 20 000 sellist sõidukit Eesti teedel, kirjutab ERR. Teemat kommenteeris „Aktuaalses kaameras“ meie vandeadvokaat Gerli Helene Gritsenko. Kõik alates 2024. aasta suvest toodetud autod peavad heliga teada andma, kui juht […]
-
Allar Jõks: kas me tähistame kodumaa sünnipäeva või peame unistuste peiesid?
„Kuidas vältida poliitikute muutumist ühiskondliku arengu piduriks?“ Meie suutlikkus otsida täna õigeid lahendusi homsetele muredele on väike. Me ei saa jõukat ja õnnelikku Eestit üles ehitada, kui meil puudub unistus Eesti tulevikust kahekümne aasta pärast. Nii küsis president Lennart Meri 24. veebruaril 2001 talle omasel moel, kas me tähistame Eesti sünnipäeva või peame oma unistuste […]
-
Möödunud aasta tõi võlausaldajatele ligi 55,5 miljonit eurot kahju
Pärast kolme keerulist aastat on Eesti majandus näitamas esimesi taastumismärke ning inflatsioon on hakanud aeglustuma. Siiski ei ole see järkjärguline paranemine toonud kaasa märkimisväärseid muutusi maksejõuetuse maastikul, mis on jäänud üldjoontes stabiilseks. Aastatel 2012–2025 on Eestis kuulutatud välja keskmiselt 141 juriidilise isiku pankrotti aastas. 2025. aastal oli pankrottide arv 154, mis on 4% vähem kui […]