-
R-S OSA loob põlevkivituha väärindamise jaoks demotehase
Nõustame Ragn-Sellsi tütarettevõtet R-S OSA Service’i (RSO) põlevkivituha väärindamise demotehase arendamisel ja projekteerimisel. Narva linna külje alla ehitatava tehase eesmärk on piloteerida põlevkivituha väärindamise tehnoloogiat ja toota põlevkivituhast kliimapositiivset kaltsiumkarbonaati ning teisi väärtuslikke tooraineid. Tehase ehitus on detailplaneerimise arengujärgus. Samuti on RSO jõudnud kaubanduslepingute sõlmimiseni, et allkirjastada lepinguid põhitarnijatega demotehase projekteerimiseks ning tehase seadmete tarnimiseks […]
-
Puhta energia projektide rahastamine – kuidas tagada vajalikud miljardid?
Taastuvenergia buumi elukaar on jõudmas faasi, kus uute elektrijaamade ja salvestuslahenduste planeerimis- ja loamenetlused on lõpusirgel ja antakse roheline tuli kopa maasse löömiseks. Ehitamiseks on vaja aga raha, väga palju raha, ning kindlust tuleviku tulude osas. Seetõttu keskendus ka Soraineni 2024. aasta energeetika ärihommik rahale ja tulukindlusele. Arutasime millised on riigi plaanid taastuvenergia projektide toetamisel, […]
-
(Äri)võimalused ja takistused tulevikumaavarade ja kriitiliste toormete kasutuselevõtmisel
Loodusressursid on meie rahvuslik rikkus, mille targalt kasutamine ja väärindamine aitab kaasa Eesti majanduse arengule. Tulevikumaavarade olemasolu kaardistamine, kasutuselevõtmise soodustamine ja väärindamine on seatud prioriteediks nii Euroopa Liidus kui Eestis. Kaalumisel on tulevikumaavarade kontsessioonimehhanismi loomine. Prioriteediks on ka ringmajanduse edendamine, sh võimekus muuta tööstuslikud jäätmed väärtuslikuks tooraineks. Ärihommikul arutati maavarade ja kriitiliste toorainete kasutuselevõtmise plaane […]
-
Ärihommik: Puhta energia projektide rahastamine – kuidas tagada vajalikud miljardid?
-
Välisinvesteeringute riiki meelitamiseks luuakse Roheline Koridor
Suurprojektideks olulised investeeringud takerduvad Eestis pikkade haldusmenetluste taha ning realiseeritakse teistes riikides. Kui Soomes, Rootsis ja näiteks Hollandis saab, siis miks ei peaks oluliselt kiiremad haldusmenetlused olema võimalikud ka Eestis? „Eestis on ehk lootust suurprojekt ellu viia minimaalselt viie aastaga, samas kui Soomes ja Rootsis saadakse hakkama ühe aastaga. Sealjuures pole Soome oma olukorraga rahul […]