Koostasime Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel õigusanalüüsi strateegiliste investeeringute ekspressraja väljatöötamiseks. Hetkel ei seisne Eesti probleem niivõrd seaduste puudumises kui menetluste killustatuses ja ajakulus. Reeglid on olemas, kuid nende rakendamine võtab sageli aastaid, mis vähendab teiste Euroopa riikidega võrreldes Eesti kui investeeringute tegemise asukoha atraktiivsust.
Majandusareng sõltub otsustamise kiirusest
Eesti majandusarengu üks keskseid küsimusi on, kas riik suudab suurte ja ühiskondlikult oluliste investeeringute üle otsustada piisava kiirusega. Analüüsi eesmärk oli uurida planeerimis- ja ehitusvaldkonna menetluste kiirendamise või erandite tegemise võimalusi, et lihtsustada strateegiliste investeeringute elluviimist Eestis.
Analüüsis pakume välja omavahel seotud lahendused strateegiliste investeeringute ekspressraja loomiseks: selge määratlus, milline investeering on strateegiline; paindlikum planeerimismenetlus; keskkonnamõju hindamiste paralleelne läbiviimine ning ühe tugeva kontaktpunkti loomine.
Viimane on võtmetähtsusega. Tegemist ei oleks pelgalt infolauaga, vaid projektijuhiga, kelle ülesanne on pidada kinni tähtaegadest, koordineerida asutusi ja tagada, et vastutus ei hajuks. Vajadusel võib kontaktpunkt pöörduda valitsuse poole, kui menetlus takerdub näiteks kooskõlastuste andmisel.
Mida teevad meie lähinaabrid?
Leedu on loonud nn rohelise koridori ja kaitsetööstuse kiirtee, kus riiklikult oluliste projektide puhul koondab riik koordineerimise enda kätte ning pakub investorile selget ja keskset suhtluskanalit. See vähendab ebakindlust ja lühendab otsuste tegemise aega.
Soome ei kasuta formaalset „kiirteed“, kuid on jõudnud sarnase tulemuseni teistsuguste võtetega: menetlusi viiakse läbi paralleelselt, asutustevaheline koostöö on tihe ning kohalikke kogukondi kaasatakse varakult. See aitab ennetada hilisemaid vaidlusi ja kiirendab protsessi tervikuna.
Võrdlus näitab, et otsustavad ei ole mitte niivõrd õiguslikud erandid, vaid riigi suutlikkus protsessi juhtida. Ülalnimetatud protsessidel on ka menetlustähtajad, mis lubavad anda maakasutusõiguse vähem kui aastaga.
Euroopa ootused on muutunud
Euroopa Liidu tasandil on investeerimiskeskkonna arengu kiirendamine saanud selgeks prioriteediks. Algatused nagu Net-Zero Industry Act, kriitiliste toormete määrus ja kaitsevaldkonna omnibus eeldavad, et liikmesriigid tagavad strateegiliste projektide puhul lühemad tähtajad, suurema menetlusselguse ning ühe kontaktpunkti huvitatud isikule.
Selle loogika taga on arusaam, et rohepööret, energiajulgeolekut ja tehnoloogilist sõltumatust ei ole võimalik saavutada, kui otsustusprotsessid venivad ettearvamatult pikaks. Kiirus ei tähenda seejuures sisuliste nõuete kaotamist, vaid menetluse ja selle läbiviimise paremat korraldust.
Avalik huvi ja kiirus ei välista teineteist, otsustusvõime on konkurentsieelis
Sageli kardetakse, et menetluste kiirendamine toimub keskkonnakaitse või avaliku huvi arvelt. Analüüs rõhutab vastupidist: kiirem protsess ei tähenda nõuete painutamist, vaid dubleerimise ja viivituse vähendamist.
Küsimus ei ole seega selles, kas Eesti peaks reegleid lõdvendama, vaid kas riik suudab oma otsustusprotsessi paremini korraldada.
Nõustamistiim
Analüüsi koostamist juhtis advokaat Sandra Mikli ning selle koostamises osalesid partner Paul Künnap, nõunik Britta Retel, advokaadid Anu Liinsoo ja Heidi Rand-Karu ning juristid Birke Vahesaar ja Ulrika Paavle.
Kuula Sandraga tehtud intervjuud Äripäeva raadios siit.
Loe analüüsist ka Äripäeva Kinnisvarauudistest ja Lõunaeestlase uudisteportaalist.
