Osaluse müük ja osanike leping

Küsimus: Kuidas kaitsta tüli eest, et osalust seljataga kolmandale osapoolele selliselt maha ei müüda, et teatatakse alles siis, kui tehing tehtud ning teisel osanikul tekib absoluutne võim sisuliselt ühehäälselt?

Vastas vandeadvokaat Karin Madisson: Selle osas on kõige kindlam variant leppida kokku põhikirjas, et osa võõrandamiseks on vajalik mingi kindla tingimuse täitmine. Juhul kui see on põhikirjas, siis ei tohiks notar teha tehingut ilma selle tingimuse täitmiseta. Seadus ütleb, et selliseks tingimuseks võiks olla eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik teiste osanike nõusolek, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek. Palun vaadake Äriseadustik § 149 ja eriti lg 3. Seadust grammatiliselt tõlgendades kehtib see eelkõige siis, kui müük toimub kolmandale isikule, mitte osanikule aga kuna osanikud võivad alati ka seadusest erinevalt kokku leppida, siis usun, et see on võimalik ka osanike endi suhtes. Variant on ka ette näha osanike lepingus või põhikirjas, et kui selline müük toimub, siis see peab toimuma vaid proportsionaalselt kõigile senistele osanikele või siis, et juhul kui selline olukord tekkib, siis on kohustus välja osta ka see vähemusse jäänud osanik (tagada saab leppetrahviga). Siin peaks täpsemalt aru saama osanike dünaamikast ja suhetest ja eesmärkides, et klienti päriselt aidata.

Esimesele küsimusele-vastusele täienduseks. Aga juhul, kui tüli on tekkinud just sellest, et kaks osanikku on seljataga vastavalt põhikirjale müügi teinud ja see, kes on välja jäänud, saab teada pärast teavituse kohustust ja siis tekib tüli. Sel juhul osanikevahelist lepingut ja põhikirja muudatust on juba väga keeruline teostada, sest ühele osapoolele on seljataga “nuga” antud. Mis siis üldse võimalus on peale selle, et omavahelised kokkulepped kuidagi saavutada?

Vastas vandeadvokaat Karin Madisson: Üks võimalus osa müügitehingut vaidlustada võiks olla juhul, kui osa müüja ei võimaldanud teistel osanikel kasutada ostueesõigust (võlaõigusseaduse § 244, äriseadustiku § 149 lg 2). Kahjuks siiski enamasti pole tagantjärgi sellises olukorras midagi väga teha muud, kui vaid kasutada kurnamistaktikat või mõistuse keelt (läbirääkimised). Selliseid vaidlusi on väga-väga palju ja häid lahendusi ei ole. Loodame, et seadusandja tuleb ikkagi ühinguõiguse revisjonis välja mõningate lahendustega, aga selleks on vaja avalikkuse survet.

Küsimus: Kuidas osta osanikud välja (kui tüli on tekkinud ja see oleks üks lahendus)? Kuidas hind määrata?

Vastas vandeadvokaat Triin Toom: Kui osanike lepingus kokkulepet ei ole, siis tuleb väljaostu tingimustes, sh hinnas leppida kokku teiste osanikega. Hinna määramisel võib olla mõistlik kasutada erapooletu eksperdi arvamust, keda ka vastaspool usaldaks. Kui selliselt kokkulepet saavutada ei õnnestu (nt osanikud nõuavad liiga kõrget hinda), võib pakkuda selliseid osaluse lõpetamise viise, kus ei ole ette kindlaks määratud, kes teise osaluse ostab: Texas shoot-out (kõrgema hinna pakkuja ostab madalama hinna pakkuja välja), Russion roulette (üks pool pakub hinna ja teine otsustab, kas müüb või ostab) või Mexican shoot-out (kõrgema miinimumhinna pakkuja ostab teise välja tema miinimumhinnaga).

Küsimus: Milliseid meetmeid saab nõukogu ette võtta aktsionäride vaheliste erimeelsuste (tüli) lõpetamiseks, kui  aktsionäride osakud jagunevad 50%/50%  ja üks osapool (nimetagem „rahulolematu aktsionär”) ei ole (isegi mitte temale soodsamatel tingimustel) nõus ei kompromisskokkuleppe ega jagunemise ega oma osaluse müügiga? Selle asemel on rahulolematu aktsionäri (kellest üks on ühtlasi üks nõukogu liige ja teine sama firma reatöötaja) kogu aur suunatud kaasaktsionäri (kes on juhtumisi juhatuse ainuliige) tegevuse vahetpidamatule kritiseerimisele ja igapäevatöö segamisele. Selline tegevus pärsib aktsiaseltsi igapäevategevust ja samas süvendab (nii osanike vahelist kui töötajate vahelist) kriisi veelgi.  Selgitus: suuliste vestluste/debattide käigus on kokkuleppeid  (ka nõukogu liikmete poolt) pakutud, kuid rahulolematule aktsionärile sobiks jagunemine üksnes siis, kui nõustutakse kõigi tema alusetute süüdistustega, või kui kaasaktsionär nõustuks jagatava vara osas vähem kui 5% väärtusega firma varadest.

Vastas vandeadvokaat Triin Toom: Kui osanike lepingus kokkulepet ei ole, siis on selliste vaidluste lahendamine praktikas tõepoolest keeruline.  Sellises olukorras on üks võimalik lahendus pakkuda „rahulolematule aktsionärile” võimalust lahendada osaluse müük Texas shoot-out (kõrgema hinna pakkuja ostab madalama hinna pakkuja välja), Russion roulette (üks pool pakub hinna ja teine otsustab, kas müüb või ostab) või Mexican shoot-out (kõrgema miinimumhinna pakkuja ostab teise välja tema miinimumhinnaga) meetodil.

Küsimus: Mis võimalusi aktiivsel omanikul on passiivseks muutunud omanikust lahti saamiseks, juhul kui osa ostu/müügihinnas ei saada kokkuleppele?

Vastas vandeadvokaat Triin Toom: Siin kahjuks häid lahendusi seadus ei paku ning kui osanike lepingus selleks puhuks kokkulepped puuduvad, siis on lahendus eelkõige võimalik leida läbirääkimiste teel. Mõnikord aitab ettepanek, et hinna määraks erapooletu ekspert. Kui aktiivne omanik näeb varianti ka oma osaluse müümiseks, võib kasutada Texas shoot-out, Russion roulette või Mexican shoot-out lahendusi. Kui passiivne osanik on mõne oma kohustuse mõjuva põhjuseta olulisel määral täitmata jätnud või on muul viisil osaühingu huve oluliselt kahjustanud ega ole kohustust täitnud ega kahjustamist lõpetanud vaatamata ka osaühingu kirjalikule hoiatusele, on võimalik taotleda kohtult ka osaniku väljaarvamist (ÄS § 167).

Osaühingu juhtimine

Küsimus: Olukord kui ettevõttes on 3 võrdset osanikku, kes on ühtlasi juhatuse liikmed. Kas vaidluste korral oleks mõistlikum igapäevase äri töös hoidmiseks värvata hoopis tegevjuht ning pidada vaidlused ära nõukogu tasandil? 

Vastas vandeadvokaat Triin Toom: See oleks tõesti mõistlik lahendus, kui seejuures on võimalik leida tegevjuht, keda kõik osanikud usaldavad. Oluline on silmas pidada ka seda, et juhatuse liikmed ei saaks pahatahtlikult ühingu igapäevast toimimist takistada (see risk on näiteks siis, kui juhatuse liikmetel on ühine esindusõigus) või hoopis varasid ühingust välja viia (see oht võib tekkida just juhul, kui üks juhatuse liige üksi saab tehinguid teha). Seega võib kaaluda, kas ühingu igapäevatöö tagamiseks võib olla mõistlik hoopis kõigil juhatusest tagasi astuda ning tegevjuhist teha ainus juhatuse liige.

Kohtule esitatavad tõendid

Küsimus: Miks digiriigis aktsepteerib nii kohus kui prokuratuur digitaalseid tõendeid, mille puhul on võimatu kindlaks teha, kas tegemist on võltsinguga? Nt võetakse vastu PDF formaadis e-kiri, millel puudub täpne ja unikaalne veebiaadress (sisuliselt saab sellise PDFi igaüks ise PowerPointis valmis teha).

Vastas vandeadvokaat Albert Linntam: See, kui kohus dokumendi vastu võtab, ei tähenda tingimata, et kohus seda otsuse tegemisel ka usaldusväärseks tõendiks peab. Tsiviilvaidlustes peab dokumendi usaldusväärsust tõendama see pool, kes dokumendile tugineb. Praktikas ei teki PDF-formaadis esitatud kirjavahetuse jm dokumentide puhul siiski enamasti probleemi, kuna reeglina pooled ei vaidlusta e-kirjade sisu ja saatmise hetke. Tõendi usaldusväärsust on võimalik vajadusel kontrollida ka kriminaalmenetluses, kuid vaidlustada tasub siiski ainult nende dokumentide ehtsust, mille osas on ka reaalseid kahtlusi – näiteks kui konkreetse PDF-faili sisu ei lange kokku tegelikult saadetud e-kirjaga.

Osanike leping

Küsimus: Parim viis ennetada osanikevahelisi vaidlusi tulevikus on tugev eeltöö. Kas teil on olemas osanike lepingu näidis, mida saaks nii uues kui ka olemasolevas ettevõttes kasutusel võtta?

Hulk tasuta lepingunäidiseid on leitavad siit: https://startupestonia.ee/resources

Kuna aga igal äriühingul on omad erisused, siis ei pruugi standardleping alati olla parim lahendus. Sorainenis annab ühinguõiguslikes küsimustes õigusnõu ühingujuhtimise ning osanike ja aktsionäride vaheliste suhete tiim. Kontaktisik: Karin Madisson, karin.madisson@sorainen.com.

13. oktoobril 2021 toimunud veebiseminaril „Mida teha, kui osanikud tülli pööravad?” osalenute küsimustele vastasid Soraineni eksperdid Triin Toom, Albert Linntam ja Karin Madisson.