-
Allar Jõks: ülikoolidevaheline võistlus juurahariduse osas oleks kindlasti tervendav
Pikaajaline kogemus kohtuniku, õiguskantsleri ja vandeadvokaadina lubab mul arvata, et suure osa õigusloomejuristide võimetus põhiseadust tõsiselt võtta võib olla tingitud puudulikust õigusharidusest, kirjutab meie partner Allar Jõks Postimehes. Vaieldes ametnikega seaduste kvaliteedi teemal, olen tihti tundnud, justkui räägiks me erinevas keeles. Nii nagu inseneride või tehnikute puudulik haridus mõjutab lennukite turvalisust, vähendavad nigelad seadused ehk […]
-
Ginter ja Rand-Karu: õpetajate keelenõuded ei pruugi olla Euroopa Liidu õigusega kooskõlas
Eesti õpetajate keelenõuded võib olla Euroopa Liidu õigusega vastuolus. Leedu juba on sarnases olukorras hakanud nõudeid kohandama, kirjutavad meie partner Carri Ginter ja advokaat Heidi Rand-Karu Delfi Ärilehes. Eelmise kooliaasta alguses arutasime, et õpetajatele kehtestatud ranged keelenõuded on Euroopa õiguse mõttes väga probleemsed. Ehkki eesti keelt tuleb kaitsta, ei pruugi range keelenõue olla põhjendatud näiteks rahvusvaheliste […]
-
Allar Jõks: mis juhtub, kui riigikogu liikmed lubatakse kohaliku võimu juurde?
Valimised pidavat olema demokraatia pidupäev. Paned lipsu ette, argitoimetused korraks pausile, keerad valmis singirullid ja sead sammud valimisjaoskonda või avad arvutis valimisrakenduse. Tore, kui see nii on, sest rituaalidel on oluline ühendav jõud. Tegelikult on valimised kunst, mille abil hoitakse inimesi toppimast nina asjadesse, mis tegelikult neile kuuluvad. See mõttetera sobib ilmestama kahe tooli seaduse […]
-
Madisson ja Teever: naiste potentsiaali riigikaitses kasutamata jätmine on ebamõistlik
Niikaua kui me jätkame riigikaitse kaudu meeste diskrimineerimist ja soorollide süvendamist, ei vähene ka naiste ja meeste palgalõhe probleem ning veelgi vähem aitab see kaasa riigikaitsele, kirjutavad meie partner ja kaitseliitlane Karin Madisson ning nõunik ja riigikaitsevaldkonna juht Eestis Robin Teever Eesti Päevalehes. Hiljuti avaldatud OECD uuring toob taas esile kurva tõsiasja: Eestis teenivad täiskohaga […]
-
Albert Linntam ja Carri Ginter: kõikvõimsa kriminaalmenetluse nähtamatud karid
„Aga mina mille eest?“ halises härra Palivec. „Ma olin ometi nii ettevaatlik.“ Nii algab üks kuulsamaid stseene „Vahva sõduri Švejki juhtumistest“, kus kõrtsmik arreteeritakse, sest tema seinal mustasid kärbsed ära keisrihärra portree. Nagu leheveergudelt loeme, on end sarnasest olukorrast läbi aegade avastanud mitmed tublid Eesti inimesed. Ja jääb mulje, et üha sagedamini. Et seos kirjandusklassikaga […]