Pikeneb 2019. majandusaasta aruande esitamise tähtaeg
Tulenevalt hiljutisest eriolukorrast võimaldatakse sel aastal ühingutel, kellel on kohustus esitada majandusaasta aruanne registripidajale ajavahemikul 2020. aasta 12. märtsist 31. augustini, esitada aruanne hiljemalt 2020. aasta 31. oktoobril.
Peagi saab koosolekuid pidada ka virtuaalselt
24. mail 2020 jõustusid seadusemuudatused, mis laiendavad ettevõtete otsuste vastuvõtmise võimalusi. Nüüd on kõikide juriidiliste isikute juhtorganite liikmetel võimalik osaleda koosolekutel elektrooniliste vahendite kaudu. Samuti leevendati äriühingute osanike ja aktsionäride poolt enne koosolekut hääle andmise korda – hääli võib anda kirjalikult taasesitatavas vormis (nt e-kirjaga).
Edaspidi võivad ettevõtted pidada koosolekuid kas osaliselt või täielikult elektroonilisi vahendeid kasutades. Seni pidid ühingud tagama juhtorganite liikmetele alati võimaluse ka füüsiliselt koosolekul kohal olla.
Koosoleku pidamiseks kasutatavad elektroonilised vahendid peavad olema turvalised ja võimaldama kahesuunalist sidet reaalajas, mille kaudu saavad osalejad koosolekut jälgida, sellel sõna võtta ja hääletada. Ühingu juhatus peab ka kontrollima osalejate isikusamasust ja esindajate esindusõigust. Seega peab juhatus kehtestama koosoleku läbiviimise korra ja tagama kõikidele liikmetele võrdsed võimalused koosolekul osalemiseks ja hääletamiseks. Keeruliseks võib osutuda koosoleku läbiviimiseks sobiva elektroonilise platvormi leidmine.
Lisaks said kõik ühingud õiguse võtta vastu otsuseid koosolekut kokku kutsumata.
Näiteks aktsiaseltside puhul saab otsuseid vastu võtta, kui juhatus edastab aktsionäridele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kirjaga) otsuse eelnõu ning aktsionär edastab näiteks e-kirjaga juhatusele oma seisukoha määratud tähtajaks. Kui aktsionär seda ei tee, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Seisukohtade edastamiseks määratud tähtaja möödumisel koostab juhatus hääletustulemuste kohta hääletusprotokolli.
Osade võõrandamistehingu notariaalse vorminõude kaotamine
10. märtsil 2020 kiitis Riigikogu heaks äriseadustiku muudatused, millega kaotatakse osa võõrandamise kohustustehingu notariaalse tõestamise nõue. Seadusemuudatused oleksid pidanud jõustuma 1. augustil 2020, kuid eriolukorra tõttu jõustati muudatused juba 24. maist 2020.
Seadusemuudatus kaotas kohustustehingu notariaalse tõestamise nõude. See tähendab näiteks, et osanike lepinguid võib sõlmida vormis, mis on osapooltele kõige sobivam. See ei puuduta osade käsutustehinguid, st omandi üleandmist, mis tuleb endiselt notariaalselt tõestada. Sellest hoolimata motiveerib vabas vormis kohustustehingu võimaldamine võimalikke investoreid ja annab neile kindlustunde kohalikes ettevõtetes osade omandamise osas, samas kui käsutuse saab viia lõpule, kui käsutustehing on notariaalselt kinnitatud.
Muudatused on eriti olulised ettevõtetele, kes kavatsevad praegusel keerulisel ajal kapitali tõsta või kaasata investeeringuid välisinvestoritelt.
Alates 1. augustist 2020 pääsevad osaühingud, kelle sissemakstud osakapital on vähemalt 10 000 eurot, ka osa käsutustehingu notariaalsest tõestamisest, kui kõik osanikud on sellega nõus ning see kajastatakse osaühingu põhikirjas.
Pankrotiavalduse võib esitada hiljem
Riigikogu võttis vastu palju vastukaja tekitanud nn koroonakriisi kobareelnõu. Kui tavapäraselt peab juhatus esitama pankrotiavalduse viivitamatult, aga mitte hiljem kui 20 päeva jooksul pärast maksejõuetuse ilmnemist, siis jõustunud seadusemuudatuse järgi peatub pankrotiavalduse esitamise kohustus eriolukorra ajaks ja ka veel kaheks kuuks pärast eriolukorra lõppemist.
Pankrotiavalduse esitamisega seotud seadusemuudatus jõustus tagasiulatuvalt 12.03.2020, mil eriolukord välja kuulutati. Uue sätte üheks eesmärgiks on lihtsustada juhatuse tööd. Täna on paljudel ettevõtetel väga raske otsustada, kas juba tekkinud makseraskused on püsivad ja kas tuleks esitada pankrotiavaldus või jätkata lahenduste otsimist tekkinud makseraskuste ületamiseks. Jõustunud seadusemuudatus annab juhatusele juurde hingetõmbe aega lahenduste otsimiseks ja tekkinud makseraskuste ületamiseks. Samas kui ettevõttel pole lootust majandustegevust pärast eriolukorra lõppu jätkata ja makseraskused on omandanud püsiva iseloomu, tuleks pankrotiavaldus siiski esitada viivitamatult ning mitte oodata.
Sarnaselt juhatuse pankrotiavalduse esitamise kohustusega peatuvad tehingute tagasivõitmise tähtajad.
Hoolsuskohustus jääb jõusse
Muud seaduses sätestatud kohustused maksejõuetu äriühingu juhatusele jäävad endiselt kehtima. Nii ei või juhatuse liikmed teha jätkuvalt makseid ja tehinguid, mille tegemine maksejõuetuse olukorras ei ole kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Vastasel korral võib juhatuse liige vastutada oma isikliku varaga. Lisaks ei kao ka karistusõiguslik vastutus. Endiselt on ebaseaduslik pankrotiohus olevas ettevõttes teatud võlausaldajate ja endaga seotud isikute eelistamine või vara varjamine. Juhatuse liikmed peavad ka kriisi tingimustes esindama äriühingu huve.
Juhatuse liikmete tasude vähendamine
Keerulises majandusolukorras võib vähendada juhatuse liikme tasu. Siis võib juhatuse liige omakorda kasutada õigust lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks, andes sellest kuu ette teada. Ettevõtte pankroti väljakuulutamisel ja juhiga lepingu lõpetamiseks on juhatuse liikmel õigus nõuda pankrotimenetluses kahjude hüvitamist, mis tekkisid lepingu lõpetamise tõttu, kuni aasta ulatuses.
