Riik võib erakorralistel asjaoludel kehtestada eriolukorra, mis annab valitsusele laialdased volitused, näiteks saab riik piirata inimeste liikumisvabadust, sundvõõrandada või võtta sundkasutusse inimeste vara või sundida nad eriolukorra lahendamiseks tööle, kirjutavad meie partner Karin Madisson ja advokaat Piret Schasmin.

Valitsus võib välja kuulutada eriolukorra loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust põhjustatud hädaolukorra lahendamiseks, kui hädaolukorda ei ole võimalik lahendada ilma eriolukorra meetmeid rakendamata. Eriolukorra võib kehtestada kogu riigis või ühe või mitme maakonna või kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil (kehtestada nn eriolukorra piirkonna).

Hädaolukorra seadus võimaldab kasutusele võtta järgmiseid eriolukorrameetmeid:

1) Kehtestada viibimiskeelu ning muud liikumisvabaduse piirangud. See tähendab, et isikuid võidakse kohustada eriolukorra piirkonnast või selle osast lahkuma ning keelata eriolukorra piirkonnas või selle osas viibida. Võimaluse korral säilitatakse inimese juurdepääs oma eluruumile või töökohale.

2) Piirata avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamist.

3) Sundvõõrandada vallasasja. Riigi omandisse võidakse sundvõõrandada näiteks kütteaine, toit, ravi või muu äratarvitatav vallasasi, kui asi on vältimatult vajalik eriolukorra töö tegemiseks (nt abivajajatele abi osutamiseks) ja muud võimalused asja õigeaegseks saamiseks puuduvad või on ebamõistlikult koormavad.

4) Võtta asi sundkasutusse. Kinnisasi või selle osa, ehitis, sõiduk, masin, seade või muu vallasasi võidakse võtta ajutisse sundkasutusse, kui asja kasutamine on vältimatult vajalik eriolukorra töö tegemiseks ja muud võimalused asja õigeaegseks kasutamiseks puuduvad või on ebamõistlikult koormavad.

5) Töökohustus. Võimalik on seada füüsilisele isikule töökohustus eriolukorra tööde tegemiseks, kui pädevad asutused või nende kaasatud vabatahtlikud ei saa eriolukorra töid teha või ei saa seda teha õigel ajal. Selliseks eriolukorra töö tegemiseks on näiteks abivajajate aitamine.

Samuti võib hädaolukorra lahendamisse kaasata kaitseväe ja kaitseliidu.

Seega juhul, kui valitsus peab koroonaviiruse leviku tõkestamiseks vajalikuks näiteks piirata avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamist, peab valitsus kuulutama selleks välja eriolukorra. Milliste meetme kasutusele võtmine vajalikuks osutub, sõltub koroonaviiruse edasisest levikust ning riigi valmisolekust ja võimekusest näiteks liikumisvabaduse piirangute kehtestamisel abivajajaid aidata (näiteks toidu ja ravimitega varustamisel) ning on valitsuse otsustada.

Mis puudutab eriolukorraga tekkinud kulutusi, siis põhimõtteliselt on võimalik, et valitsus otsustab hüvitada kulutused, mis tekivad juriidilistele isikutele (nt ürituste korraldajatele või tööandjatele) seoses eriolukorraga, kuid selle kohta peaks valitsus tegema igal üksikjuhul eraldi otsuse. Eriolukorra ajal asja sundvõõrandamisel või sundkasutusse võtmisel, maksab riik isikule hüvitist õiglases ulatuses. Samuti on riik kohustatud maksma eriolukorra tööle rakendatud isikule toetust.

Valitsus võib välja kuulutada eriolukorra loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust põhjustatud hädaolukorra lahendamiseks, kui hädaolukorda ei ole võimalik lahendada ilma eriolukorra meetmeid rakendamata. Eriolukorra võib kehtestada kogu riigis või ühe või mitme maakonna või kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil (kehtestada nn eriolukorra piirkonna).
Artikkel ilmus Äripäeva veebis.