Esindasime edukalt pankrotihaldurit ja äriühingut vaidluses väidetava 6,3 miljoni euro suuruse nõude tunnustamise üle pankrotimenetluses. Nõue põhines väidetavatel müügi-, loovutamis- ja faktooringlepingutel, kuid kohtule esitati neist vaid ühe originaal. Puudustega olid ka teiste nõutavate dokumentide koopiad.
Hagi jäi rahuldamata nii Harju Maakohtus kui ka Tallinna Ringkonnakohtus.
Iga võlgniku väljastatud dokument ei ole võlatunnistus
Vaidluse keskmes oli küsimus võlatunnistuse olemuse kohta. Hageja väitis, et võlatunnistusena tuleks käsitleda saneerimisteadet, saneerimiskava, allkirjastatud arveid ja majandusaasta aruannet.
Ringkonnakohus leidis, et ükski nimetatud dokument ei näita selgelt, et pooled oleksid tahtnud end lepinguliselt siduda ja loobuda õigusest nõudele vastu vaielda – mis on võlatunnistuse eelduseks.
Võltsitud dokumentide kahtlusel lasub tõendamiskohustus dokumentide esitajal
Kohus rõhutas põhimõtet, et kui dokumendi ehtsuses tekib põhjendatud kahtlus, peab selle ehtsust tõendama dokumenti esitav pool.
Meie kliendi juhtumis ei vastanud veodokumendid ei lepingule ega ka rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) nõuetele. Kahtlusi äratasid ka erisused arvete kujunduses, templites ja allkirjades. Kuna vaatamata kahtlustele ja kohtu antud võimalusele originaaldokumente ei esitatud, leidis kohus, et hageja ei ole dokumentide ehtsust tõendanud.
Kohtuotsus ei ole veel jõustunud – Riigikohus ei ole otsustanud, kas hageja esitatud kaebus võetakse menetlusse.
Meie teenused ja kliendimeeskond
Nõustasime klienti kohtuvaidluses, pakkusime tuge strateegia väljatöötamisel ja tõendite kogumisel ning läbirääkimistel.
Klienti esindasid kõikides kohtuastmetes kogu vaidluse vältel meie partner Carri Ginter, maksejõuetusõiguse ja saneerimise valdkonna juht nõunik Mari Agarmaa-Jentson ning vandeadvokaat Liisa-Maria Puur.
